Kiska in memoriam

Kollased silmad
ukse ees pojengipõõsa all
jälgivad säutsuvat einet
üks stseen
teised on albumis
peidetud kohas ajurakkude vahel
koopia on seinal

Öösiti tahad üht pikka pai
tuled ja keerad end kerra
mu südame ligi
päeval vaatan roosroosasid pojenge.

Mälestust sinust, Kiska.

___

Taldrik laual
ning jahtunud süda
palun murra vatsake, kallis
näe, verd on ka natuke järel
ja kas rahu jätame kassile?

___

Suveuks

Okstest punut pärga kannad
Lehti sajab õunapuult
Kiska käpad märjal murul
Suveust ta öiti otsib
Nõuab päikest nõuab hoolt

Tee täis närbund salaradu
Kiisuke see talv saab otsa
Tuleb kevad tuleb juba
Sina aga maga väike
Sulle suvelaule loon

___

Kass

Küünte vahele peidetud elu
tuksleb aju silmade taga
paokil uks pärani valla
ärevil vurrud põnevil käpad
püüavad päeva

Toit
põgene, kuni veel jõuad.

___

Kohtume perroonil
musta kassiga
vilepilli sa puhu
puista tõrva ja tuld
Brandenburgi väravatest alla
ehitusplatsidest üle
šokolaadipuru
suurlinna tänavail
Bitte ein schtück noch mal?

___

striptiis murduval jääl on hädavajalik
ellujäämiseks
muutus raiub kirkaga
kassi sinist varju tahkel veel

riided karvad ja südamed
võite kappi riputada
tulvavesi uputab jäised varjud

___

Hommikute lõpus peatub suur seier
kassid tulevad koju
otsima sõbralikku kätt
Morfeus mõistis nad üheksasse ringi
kuid seier kuulutab igavest uneta päeva
lunastust ei ole
selges uneta päevas

Hommikute lõpus naasevad kassid kuult
osuti nõksatab
aeg saab otsa
kassidel ei ole kodu
on lävepakk
millesse on kulunud tuhanded käpajäljed
on igavene päev

____

unine märtsikass haigutas laisalt
kärbes akna vahel piilus suve
kajasid kellegi sammud
lume alt
märtsikass sirutas käpad välja
lumi nirises katuselt purikana
mahlad voolasid vabana
kase tüvelt
unine märtsikass tõusis jalgadele
linnud vajavad hoolitsevat käppa
janu ei anna häbeneda
algab jaht
märtsikass nurrus ja nurus kala
armastus tegemist tahab
sõber sõpra sõjas ei tunne

Kassi irve imbub märtsikuu taeva.

____

Jaanid, Vitjad ja muud pudulojused

Proloog jaanile algas juba Kuressaares. Sass-Madis tulid linna, et me saaksime neid veidi imetleda. Imetlesime:) Tore oli.

Kui buss viimaks Kilingi-Nõmme jõudis, oli kell juba pool tundi hiljem, kui plaanitud. Sest ta ei mahtunud praamile. Leedo oli mingeid imetillukesi sõitu lasknud ja nii me passisimegi sadamas järgmist.

Tõtt-öelda ei mäletagi mõnusamat jaani. Lihtsalt lõkke ääres istudes ja traditsioonilisi lihapalasid ja muid närides. Igaks juhuks palju ei joonud. Ei olnud vajagi, et ennast hästi tunda.

Pühapäeval kärutas Karmen meid tagasi bussikasse ja ise läks mööda eestit sihtotstarbeliselt ringi sõitma. Jõudsime õnnelikult Pärnu, Jyrka jõudis veel Sveniga kokkuleppele, et näeme õhtul. Nägimegi. Nii Sveni, Karmenit kui Iiretipsu.
Keegi Vitja koos perega ja väikse lapsega oli ramminud Karmenile tagant sisse ja tekitanud nii psüühilist kui majanduslikku kahju. Eelkõige iseendale, aga mitte vähem Karmenile.

Üldse tundus, et sel korral oli Sildnikel eriline magnet küljes. Iga päev vähemalt paar korda põrkuda :) Tore iseenesest.

Ja tundub, et me hakkame jälle larpariteks. Päkapikk moosis meid augustikuus toimuvale Keskmaa larpile. Oleme täitsa kleepuvad juba.

Linnuks voolitud
ajaleht
pikeerib päevade vahel

Iga päev kui viimane
origami tiirleb kaasa
ja viib minema
mind
järgmisse viimasesse päeva.
__

Nii jube on abituse tunne. Et ei saa midagi teha, aidata, olla olemas. Lihtsalt sellest, mis on, jääb nii haledalt napiks.

Vaatasime lõpuks Sõpaka videosid. Ja see meenutas, et olen kunagi Kõiksuse Jumala e. Ropkaga e. Andrus Rooväliga segastel asjaolude kohtunud. Õigemini, Lauri, Jyrka vana sõber tõi ta ükskord sinna jubedasse agulisse, kus tollal elasime. Meeles on valged püksid. Võibolla sellepärast, et loen Marlowe «Tuletorni maailma lõpus» ja Poe kenitles valge ülikonnaga´parmude seas.
Kuna olin kuulnud konseptsiooni Sõpaka olemusest Lauri suust, siis ei mõjunud alltekstide sisu uudisena. Pigem tekitasid nad ise kui sellised mulje uudsusest ja väga heas tähenduses originaalsusest. Mulle tavaliselt ei meeldi, kui pändimehed pajatavad oma tegemistest ja klippide valmimisest videote vahepaladena. Kuid sellisel kujul esitatuna oli ta nii värske kui ka huvitav.

Inimesed on nii ilusad ja head. Kas kiviks süda, sügisleheks hing, sel päeval, kui ma viimaks kaotan end...

Grillimisest- alatu plagiaat

Äh, tõstan selle lihtsalt siia ümber, kaua ta konutab mu tekstide sabas. Lihtsalt liiga eluline, et mitte seda siia panna. autor vast vabandab. /Ma küsiks luba, kui teaks, kes on autor/

Pärast mitut külma- ja talvekuud on lõpuks kätte jõudmas suvi ja grillimishooaeg. Seega on oluline värskendada oma mälu selle peene värskes õhus toimuva toiduvalmistamise etiketi osas, kuna see on ikkagi ainus toiduvalmistamise viis, millega "tõeline" mees tegeleb- ilmselt sellega seonduva kõrge ohuteguri tõttu.
Kui mees pakub välja, et ta grillib, järgneb sellel allpool lahtiseletatud
ahelreaktsioon:
Protsess...
(1) Naine ostab toidu.
(2) Naine valmistab ette salati, köögiviljad ja magustoidu.
(3) Naine valmistab liha ette grillimiseks, asetab selle kandikule koos vajalike toiduvalmistamisvahendite ja -kastmetega ning viib selle mehe kätte, kes vedeleb grilli kõrval- käes õlleklaas.
Nüüd tuleb oluline osa:
(4) MEES ASETAB LIHA GRILLILE.
Protsess jätkub....
(5) Naine läheb tuppa, et panna valmis taldrikud ja noad-kahvlid.
Naine tuleb välja, et öelda mehele, et liha kärssab. Mees tänab teda ja palub naisel tuua veel üks õlu, kuni ta olukorda lahendab.
Taas oluline osa:
(7) MEES VÕTAB LIHA GRILLILT NING ANNAB SELLE ÜLE NAISELE.
Protsess jätkub....
(Cool Naine paneb valmis taldrikud, salati, leiva, noad-kahvlid, salvrätid, kastmed ja toob need lauale.
(9) Peale söömist koristab naine laua ja peseb nõud.
Ja nüüd kõige tähtsam:
(10) Kõik KIIDAVAD ja TÄNAVAD MEEST tema saavutuste eest toiduvalmistamisel.
(11) Mees küsib naiselt, kuidas tollele meeldis, et mees "vahelduseks süüa tegi" ja naine "puhata sai". Nähes ärritunud nägu, nendib mees, et mõningad naised ei ole millegagi rahul

Eva ja co.-le

Mõttessevajunud madu
tõstis pea
limpsas keelt.
Oled sa kunagi tundnud
mürgi maitset?

Tulest end riietan lahti
pehmest õhust mul keep
ja pistoda
seda polegi vööl

Piibelehtedest pruulisin joogi
õitest punusin pärja
jah sulle
mu kallis aadam

Lilithi kingitust
mu terviseks jooge
eva ja co

___

Puudelappimine lihtsalt tekitab raevu.
Pool on tehtud, pool on alles. Puid noh.
Raev ei lahtu.

Jaaniku koordineerimine käib. Võibolla saab nii ästi käidud, et näeb Sassi-Madist kah:)
Käpad peavad ootama. Kuidas see ilus ütlemine oligi? Või kolige jõgeva saaremaale lähemale:)

Vaikus

Kurbuse juured on mullast
võetud
ära antud pihlakamarjade
puna
kassijälgi täis kivine
trepp.

Kurbus on ainult
vaikus
ärakustutatud meiliaadress
saatmata kiri.

Kas tead et
pihlakas suri mu õuel
haldjatõppe.
Kadakat ei ole kerge murda
juured pleegivad jaaniöö ootel
oksarisus
segi leinakase lehtedega.

Vaikus on alati
vaikus.

___

Kuna jõgeva on ikkagi liiga kaugel ja pärnu inimesed juba kisavad, et miks me oleme neid edukalt vältinud pool aastat (väga lihtne eksole, kui elad pärapõrgus), siis tuleb jalad alla võtta. Seda enam, et laekus kutse veeta meeldivate ja intelligentsete inimestega jaaniõhtu :)Et siis, Pärnusse ja sealt edasi Sildnike maakohta, kuhu juba ammu oleme lubanud minna. Aeg täita vähemalt mõned lubadused.

__

Kurbusel on Kiska silmad ja kusehais puudekastis. :(

Mõnikord on lõbus elada messis

Jah.
Kui Adrian sõidab lambist sõimama.
Missest et kedagi teist. Alguses.

Pärast ikka mina-mind-minu...

Ryytle

Maidea, mida teie Rüütle kohta arvate.
Aga mulle on ta kunagi kustumatu mulje jätnud.
peamiselt kõvahäälse ja skandeeriva.

Ja nüüd ma kirjutan
skandeerivast rüütlist.

Iga kord tekib tahtmine hambaid pesta, kui olen läbinud galopeerivas tempos ufosid ja ingleid sisaldava tekstikatke. Et jõuaks ikka pureda.
Oode kirjutada ei mõista. Ka itke mitte. Võibolla kuluks üks tõsine keretäis lihtsalt ära?

Mulle ei ole jäänud enam ühtegi valgusaastat

Ärgata teades
et tee on jahtunud
ja käed ei jaksa hoida pliiatsit...

igapäevane palavik
on muutnud varemeks
kunagise lahinguvalmis amatsooni
kuigi võtsin tal käest ja püüan
joosta mööda tähtede näritud servi.
Soovige talle edu
sest tähed kratsivad jalataldu
ja tunda ma enam ei suuda.


___

Kuiväga ma ka ei tahaks künamatkale minna ja mandrile sõita, ma vist ei jõua. Olen tõesti nõrk. Nii madalat füüsilist seisu ei mäletagi. Samas, nii madalat vaimset kah mitte, kuigi ma saan ju ometi suruda kõik valutegeva musta karpi. Aga see lekib, ikka veel...

Ükskord pidi see ju ometi juhtuma. Kõik äärmised hukkuvad, keskmikud jäävad...

Kiusavad, raisad

... poognasse ei lase.

Mis seal ikka. Risustan seda kohta siin:

___
Just selsamal päeval kui meri
tõmbab lainete ukse valla
lähen uputan palaviku.
Millega küll
kodulaht on mu ära teeninud
ja kas ta andestab oma lapsele,
oma roheliste juustega undiinile
hüübimatu vere ja läikivad silmad.

Andestab.

Sest ta on suur
ja vaba.
Põhjas miljon katkiminemata hinge,
veepinnal kajakasuled.
Mis ikka kaalub üks hukkaläinud tervis
ses randa noolivas vahuses vabaduses.

___

Mind määratleda on lihtne.

Olen meeter viiskümmendseitse
kokku surutud
1. klassi lapse
puust poolemeetrisele
hambajälgi täis joonlauale.

Olen kolmkümmend kolm
elasin metsistunud hiies
kui pealik jooksis taaraga tormi
aastad vilistasid kõrvus haldjad surid
jäin vaid mina.

Olen napp kleopatra
kriipsuna kokku jooksnud silmad
naeravad pingul sõõrmete kohal
sest kassil on seitse elu
püramiidi tummas
mõistatuses.

Olen rohtunud rada
teeviidad maha kistud ja põletatud
kuid muld kuumab ikka veel
jalutaja peab ettevaatlik olema
ei ole tervislik
paljajalu nautida
miilavaid süsi.

Mind hüütakse Krafinnaks.

___

Prügikasti visatud kondoom
(mälestus esimesest armastusest)
langes vägivalla ohvriks:
geoloog nautis turvalist seksi.

Lilli, loomad ja kuld

Lille pulm sai lõpuks läbi.
Eile jõudis kohale viimane kavaler naaberkülast, kes ei kavatsenudki lahkuda. Nii ta veetis kogu päeva ja öö õuel. Lill välja ei saanud, sest kartis looma ja teise looma jaoks kaasa võetud bofferoda. Jaa. Milleks kõigeks võib kasutada larpivarustust...

Lill ajas Jyrka kell 5 jalule, aga õue minemast ikka keeldus. Seisis jalad ristis köögis ja ei julgenud ukse poole minna. Kartis looma. Jyrka tegi mehetegusid, ehk pani looma aita kinni ja Lill sai lõpuks loodusega ühineda.
Loom tõbras aga ukerdas väiksest õhuaugust välja ja kui Lill koju küla pealt jõudis, oli terve õu lõrinat täis.

Azaghal saabub kõikide märkide järgi neljapäeva õhtul, kasti kullaga. Nagu jõukale päkapikule kohane.

Poogen endiselt maas, tüütu.