tag:blogger.com,1999:blog-110082712011-08-19T12:49:05.337+03:00Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.comBlogger4731100tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-81310375936886395662011-05-22T13:54:00.003+03:002011-05-22T14:10:58.969+03:00/Lugu oli lihtsalt vaja hinge pealt ära saada, ja kaua see halenäru viltune luul siin passib esilehel./<br /><br />Sombune taevas valas ükskõikset nukrust inimeste, pudulojuste ja taimede peale ning suur leinakask sirutas kaitsvalt oma sajandivanuseid oksi vastu taevaluuke, otsekui varjates tema hoole alla usaldatud vana halli maja.<br />Kask ei mäletanud enam, millal üraskid hakkasid end tema koore all koduselt tundma, ega sedagi, milline oli ta nooruspõlv. Ainult seda, et taevas oli eredam ja pilvelambadki kepsakamad. Korra paari kuu tagant nina väljapistev rohi ergas ja küütles kõigis vikerkaarevärvides, kibuvitsapõõsas lõi lõkendama, kaitstes end teravate okastega. Aastad olid kuud, ja päevad sekundid.<br />Kase pikad ja tugevad juured kaevusid maasse, juues ahnelt igat sõõmu, oksad pakkusid noorematel aegadel turvalist varjualust kõigile neile, kes pagesid armutu kollase ketta eest. Kassidki leidsid turvalise pelgupaiga kase kõige madalamatel okstel.<br />Alles see oli, kui tilluke hall karvakera tuiskas mööda tüve ikka üles ja alla, tegi haledat kisa. Esimest korda puu otsa ronides oli teine alles nii rumal, et allagi ei osanud tulla. Kask kiigutas raugelt oma pikki igavesti leinavaid oksi ja ootas. Aega oli tal palju... Väike kass surus oma nõelteravad küüned krobelisse koorde, ja sättis end maha ronima: tema suured kahejalgsed sõbrad kutsusid, ja kutse oli pääsetee. Hirmus, aga võib-olla... ja nii lendaski väike loomake kaks meetrit ühtejutti maa poole. Ehmatus möödus. Kase lehed kiikusid vaikselt ja suursuguselt. Möödus kuu, möödus teine.<br />Kask rabeles ja ägas tormis, poetas kriuksudes murdunud oksakesi, tuulevaikuses aga liikusid ta õrnad sõrmed, kandes kord rohelisi, kord kollaseid lehti. Mõnikord mängisid nad kirjatoojat, peites lehekesi aia äärde seatud postkasti. Kask aga sõrmitses hellalt tuulekandleid ning tema viisid rahustasid ja uinutasid vana halli maja.<br />Kuni üha tihemini hakkasid kahejalgsed pehmed, hapra koorega olevused kase ümber käima, suutmata siiski sekkuda kasevaikuse muusikasse. Hääled, ühtaegu nõudvad ja head, paluvad ja vaiksed, härdad, kajad, millest eristus sekundite möödudes hoopis teistsugune, metalse kõlaga krigin.<br /><br /> <br />Mu vana leinakask suri kiiresti, ometi aeglaselt. Jupp-jupi haaval. Aga ta laul kestab edasi. Vaikus ja tuul segunevad vana halli maja juurde istutatud noores, alles mõne meetri pikkuse kase lehtedes, sosistades tasa oma viisil, juurdudes mitte vaid liivasegusesse mulda.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-8131037593688639566?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-64712383430590847492010-10-22T11:33:00.001+03:002010-10-22T11:33:59.657+03:00Reede, 22. oktoober<br /><br />Öine <br />tarantinolik kaos<br />jalgademassaaž<br />veri <br />sõprus<br />ohverdus<br />laibad<br /><br />jätkub hallis<br />maadligi pilvedega<br />toas<br />kus pole<br />mitte midagi<br />peale failihoidla<br />telefoni<br />kohvitassi ja<br />plastmassist <br />pealuu<br /><br />tuba varitseb mind<br />igal tänaval<br />autode keskel<br />loengusaalides<br /><br />jälitab vanasse halli<br />majja<br />kus on <br />üksainus kass<br />üksainus koer<br />üksainus mees<br />üksainus voodi<br /><br />ja unenägude kaos<br />tarantinolik<br />asendub<br />kingi õudusega<br /><br />sealsamas hallis<br />maadligi pilvedega <br />toas<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-6471238343059084749?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-73296032845566438342010-05-14T14:41:00.000+03:002010-05-14T14:42:01.355+03:00Ilmselt ei vaja võrguavarustest välja triivinud näoraamat (facebook, hääldus – feissbuuk) lähemalt tutvustamist. Kes teab, see teab, ja ülejäänud ei tahagi teada. Järgnev jutt on pigem adresseeritud neile, kel feissbuuk on mõnel põhjusel maksa üle kopsu ajanud, aga kes siiski ei raatsi sest sotsiaalvõrgustikust loobuda. Miks peakski. Miks peab tekitama probleeme sellest, et keegi üldusele tuntud inimene (Mihkel Raua näide) tappis oma feissbuuki konto. See oli tema valik, ja see ei pea olema sinu valik. Feissbuuk on täpselt selline nagu ta on, ei rohkem ega vähem. See, kui sõltuvaks sa saad temast, on sinu otsustada, ei kellegi muu. Kui tunned, et feissbuuk muutub kõige olulisemaks pereliikmeks, siis on tõesti viimane aeg konta tappa. Enne seda aga säti ennast ilusti sotsiaalvõrgustikku ja vaata-uuri, mis tulu sa temast saad. <br />Sest hoolimata kogu teda ümbritsevast poleemikast on ta üha elujõulisem. Teised samalaadsed sotsiaalvõrgustikud ei saa enam jaolegi. Põhjus on tegelikult väga lihtne. Näoraamat annab võimaluse vältida igasugust soovimatut infot. Päris igaüks su andmeid ei näe, ei näe piltigi, kui oled selle ära keelanud. Kuni selleni välja, et toredad ja kenad tuttavad võivad küll su sõpruskonnas olla, aga sa ei pea tingimata lugema nende mõtteavaldusi. Samas jälle, mis mõte on nende tuttavate pidamine sõpruskonnas, kui ei taha kuulda nende arvamusi? <br />Võib rääkida sellest, et tuleks rohkem näost näkku suhelda, tuleks inimestel külas käia, rääkida kasvõi telefonitsi. Jah, muidugi võiks ja tuleks. Aga kui needsamad tuttavad-sõbrad-muidu kenad inimesed elavad maa ja mere taga? Kui telefon sööb raha? Kui arvuti on tööpäevringselt sisuliselt nina all ja töö nõuab nii ehk naa info sorteerimist? Mis võiks olla veel lihtsam, käepärasem ja mugavam, kui jälgida helesiniselt ekraanilt hääde tuttavate tegemisi? Neilsamadel eelpoolmainitud põhjustel.<br />Põhjus, miks näoraamat on andnud viimasel ajal palju kõneainet, on ilmselt selle agressiivses sotsialiseerimises. Nii soovitab võrgustik pidevalt võhivõõraid inimesi tuttavateks ning promob võõrkeelseid või mis veel hullem, väärkeelseid n-ö toredaid teenuseid. Väärkeelne kasutan tähenduses – tõlkemootori abil välismaa keelest eesti keelde tõlgitud tekstid. Nii on feissbuukis näiteks võimalus kulda osatada ja laseriideid soetada. Hiljuti teatas näoraamat mulle, et kas sa mitte ei tahaks Toomas Hendrik Ilvest sõbraks, teil on kaks ühist tuttavat. Enne seda oli ta soovitanud Andra Veidemanni, ühistuttavaid kümmekond või rohkem, täpselt ei mäleta. Loomulikult, ma võin ju vabariigi presidenti sõbraks tahta, lihtsalt sellepärast, et tegu on ilmselt intelligentse ja muheda tegelasega, aga näoraamatut ma järgida küll ei kavatse. Nii soovitangi ma lihtsalt ignoreerida kõiksugu feissbuuki sotsialiseerumissoovitusi ja lihtsalt suhelda nende tuttavate-sõpradega, kellega ka muudel juhtudel suhteks. Olgu põhjus kas tööalane, isiklik või muulaadne.<br />Sest suhtlus on feissbuukis on mitmetasandiline. Võib omavahel suhelda, aga võib ja saab soovitada sõpradele-tuttavatele sündmusi. Ääremärkusena – mul ei lähe päevagi mööda, kui kuhugi ei kutsuta. Võib lihtsalt jälgida seda, mida huvitavat tuttavad võrguavarustest on üles noppinud ja seda omakorda jagada. Võib lugeda Twitteri (feissbuukiga samalaadne sotsiaalvõrgustik) stiilis siutsumist, aga ka täiesti asjalikke mõtteavaldusi, kuulata ja vaadata videolõike, võib ka mängida. <br />Jah. See viimane on üks väga oluline osa terves feissbuukis. Uudishimust ju prooviks kõik läbi, vaataks, kuhu asjad arenevad. Aga ei jõua. Lihtsalt ööpäevas ei ole niipalju tunde, et jõuaks nende kõigiga tegelda. Isegi mitte nendega, mis teoreetiliselt istuksid. Samas on sotsiaalmäng üks lihtsamaid ja armsamaid jagamise viise, tsiteerides üht pealinnas elavat sõpra. Tunnistan kohe üles, üks mäng on ka mulle hinge pugenud – FarmVille. Samas on just selle mängu mängijaid väga palju. Nii näiteks astus üks teine hää sõber Tallinnas kontorisse ja nähes ühe amettniku ekraanil tuttavaid viljavälju, tervitas teda –jii-haa, neibor! (Yee-haw, neighbor!) Äratundmisrõõm oli suur. <br />Mida ma aega öelda tahtsin – hoolimata sellest, kui paha-kole-halb on see, et inimesed ei suhtle enam omavahel otse, pole sotsiaalvõrgustikes selles süüd. Pigem on ajad ja olud sellised, mis soosivad võrguülest suhtlust rohkem kui siis, kui tiiger polnud hüpanud. Ja valik on sinu. Alati on olnud ja jääb. Mida sa sest valid ja kuidas selle valikuga käitud, on tõesti sinu enda, mitte kellegi kõrvalise otsustada. Niisiis, egas midagi, feissbuukini :).<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-7329603284556643834?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-6708068690466713512010-05-06T12:34:00.001+03:002010-05-06T12:36:11.132+03:00Piki kevadise Haapsalu peatänavat venivad kaeblikud pasunakoorihelid, lohinal lähenevad vereplekilised, kummaliselt riietunud tegelased, üldisest kärast kostub oigeid ning ägamist. Mis toimub? Igakevadise, juba oma viiendat aastapäeva tähistava õudusfilmide festivali avaparaad, mis sel korral pühendatud õõvafilmide lemmikkangelasele – zombile. <br />Kui aga päris ausalt rääkida, siis pealtnägijate tunnistust mööda oli saja, õigemini küll saja ja neljakümne zombi rongkäik kuidagi veidralt reibas ning meenutas pigem räbaldunud rändtsirkust kui midagi muud. Samas leidus ka ehedust. Nii mõnedki komberdavad, kalbelt läikivate silmade ja veriste riietega ebasurnuteks maskeerunud tegelased mõjusid tõelistena. Nagu päris. <br />Etteruttavalt ja sissejuhatavalt tervesse sündmusse ütlen, et festivali treiler oli vaat et kõigist nähtud filmidest stiilseim. Üksik zombi kurdab oma kurba saatust. Keegi teda sõbraks ei taha, ükskõik kuidas ta ka ei püüaks, tema lähenemiskatseid tõrjutakse, lausa agressiivselt. Õnneks on aga sel vaesel õnnetul üks hobi, mis hoiab teda liikumas... ja lausa meeldib talle, isegi väga. Umbes selline tekst jookseb pildi all, kus näidatakse sõpru (või toitu?) otsivat ja ebamääraselt ägavat, kummaliselt sümpaatset ebasurnut. Aga mis ma ikka räägin, parem vaadake ise: http://www.youtube.com/user/MolluskProductions .<br />HÕFFist on saanud maailmanimega õudusfilmide festival, mida külastavad mitte vaid Eesti oma juhtivad filmikriitikud, -näitlejad ja subkultuuride spetsialistid, rääkimata paljudest-paljudest filmihuvilistest, vaid ka külalised välismaalt, nii režissöörid kui näitlejad. Tänavust juubelihõngulist festivali ehtis aga koguni neli rahvusvahelist esilinastust. Muuseas, tänavune aasta purustas ka külastatavuse rekordi. Kui esimene õudusfilmide festival kogus publikuks 1500 vaatajat, siis 2010. aasta HÕFFi külastas 2480 õõvafilmide huvilist. <br />Hoolimata sellest, et HÕFF on kasvanud suuremaks ja läinud üha kevadisemaks, ei ole ta kaotanud oma subkultuurset tähendust ja olemust. Õudusfilmid on siiski neile, kes otsivad ekstreemseid, lihast kontideni jõudvaid elamusi läbi kinolina. Samas saab ja võib vaielda teemal, kas füüsiline õudus on ikka õudus või pigem julmuse piiride psühhilist-füüsilist, lausa füsiognoomilist laadi kompamine. Enamik Haapsalu filmifestivalil näidatud filmidest keskendus suhteliselt klassikalisele füüsilisele õudusele, mõni lausa ilu(kole?)kirurgiale, hakkimisele, lõikumisele. Vaatamata aga sellele, et allakirjutanu ei kuulu just "saelaadi" filmide tõsiusksete austajate hulka, ei loe ma festivali külastamist tühjaks ajaraisuks. Paar päeva pärast festivali oli mul kerge filmimürgitus, kuigi kõiki festivali linateoseid ei jõudnud ega ausalt öelda ka ei tahtnud vaadata. Kommentaare aga sain pea kõigist näidatud filmidest. <br />Sest festival ei ole vaid sündmused, festival on ka tuttavad ja sõbrad, kellest üks või kaks alati istuvad kinosaalis. Festival on vahetud muljed ja kommentaarid, ideed ja mõtted, mis tekivad spontaanselt ning on seda ehedamad.<br />Filmide juurde tagasi. Kokku näidati festivali jooksul ligi paarikümmet linateost, nii täispikka filmi kui ka lühikest. Suurt pikemat aga kui paaritunnist linateost programmis polnudki. Pikim neist, serbia "Serbia film" linastus laupäeva öösel. Publiku lemmikuks osutus Hollandi film, kus pensionipõlve pidaval kirurgil on ambitsioon luua kolmest inimesest inimsajajalgne. Linateos "Inimsajajalgne" kuulub body horrori valdkonda. See film aga edestas napilt üht teist, hoopis teistsuguse filmikeelega linateost, jaapani õuduskomöödiat "Vampiiritüdruk vs frankensteinitüdruk". Seda teost on nimetatud ka kõige pungimaks õudusfilmiks. Miks? Tegu on samuti body horroriga, aga see on jõuliselt üle vindi keeratud. Nii saab näiteks frankenkensteini tüdruk endalt kehaosi lahti ja kokku monteerida. Jalgadest saab tiivik, mis tõstab ta kõrgesse torni ja käsi kasutab ta bumerangidega. Vampiiritüdruk aga teeb hüübinud verest enesele mõõgad, isegi verepiisad muutuvad kuulideks jne jne. Samas mõjub just vampiiritüdruk malbe ja süütuna, hoolimata kogu oma veretööst. Hääletuse alusel teenisid publikult kõrgema keskmise hinde ka "Rauduksed", USA komöödia "Stingray Sam" ning serblaste šokifilm "Serbia film". <br />Neist keskmist ei saa nimetada õuduseks, aga kuna HÕFF ei ole vaid õudus-, vaid ka fantaasiafilmide festival, siis ta sobitus väga hästi festivali programmi. Tegu on kosmose-muusikali ja westerniga, mis algselt oli mõeldud ja tehtud mobiiltelefonides vaatamiseks. Ääremärkusena – "Stingray Sam" on tõusmas kultusfilmi staatusesse. Film koosneb kuuest episoodist, milles igas esitatakse tagasiulatuv ülevaade toimunust ning üks laul. Film oli hea, aga ilmselt oleks veel parem, kui talle oleks kääre näidatud kasvõi paari episoodi ulatuses. Samas kehtib kääride näitamise eufemism ja mitte ainult peaaegu kõigi filmikunsti teoste kohta... <br />Ääretult sümpaatselt mõjus festivalil ka see fakt, et keskenduti siiski peamiselt filmidele kui millelegi muule. Polnud vägevaid, kõikvõimalike HÕFFi tränaga ülekülvatud lette ega isegi mitte särke. Need viimased oleks muidugi võinud olla, aga samas ei kurda ka nende puudumise üle. Toimiv festival ilma igasuguse lisakraamita on nähtus omaette ning sellisena vägagi mõjus. Värskendav koguni. <br />Kui kellelgi on aga tahtmist süveneda nišifilmidesse või tutvust teha filmimaailma subkultuuri(de)ga, siis internertist leiab ka eesti keeles tänuväärset materjali. Siinkohal viitaksin tuntud filmifriigi ja ulmefänni Trashi blogile: http://trash-can-dance.blogspot.com/. Blogisid on teisigi, suure osa neist asjalikest leiab Trashi leheküljelt üles. <br /><br />Ilmub MM nädalalõpus, 7.05. 2010<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-670806869046671351?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-73324292167104026322010-04-13T17:10:00.001+03:002010-04-13T17:10:54.762+03:00Kevad on kusagil <br />mujal<br /><br />lumi leidis<br />viimse pelgupaiga<br />metsas<br />puude alla<br />märtsikellukesed <br />tilisevad<br />igal hommikul<br />päikesele<br />iga päev järjest <br />varasemal ajal<br /><br />üks võõras<br />13-aastane poiss<br />julges <br />esimest korda<br />punastades <br />öelda: <br />sa meeldid mulle<br />linnud sidin<br />muudab hommikud<br />kurdistavaks<br />kassid kräunuvad<br />armuvalust<br /><br />Niisiis, <br />kevad on kusagil <br />mujal<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-7332429216710402632?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-31037945314527408482010-04-01T11:43:00.000+03:002010-04-01T11:45:21.608+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/S7Rc7MfqQ5I/AAAAAAAAA-g/vqFh6VFE_7k/s1600/kaev.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/S7Rc7MfqQ5I/AAAAAAAAA-g/vqFh6VFE_7k/s320/kaev.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5455087220688569234" /></a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-3103794531452740848?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-48190838297960982892010-03-29T15:11:00.004+03:002010-03-30T12:43:34.931+03:00naljakuusse sulav <br />kolmapäev <br />kirjutab end <br />märtsikassi irvituste<br />saatel<br />lumeveest läbi imbunud<br />kevadesse<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-4819083829796098289?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-77248749944248860332010-03-04T12:34:00.004+02:002010-03-05T11:20:57.589+02:00SMSi ajaloost – merest, mitte telekommunikatsioonist<br />Piret Hiie koostatud “Saaremaa Merispordi Selts. 125 aastat purjesporti Kuressaares läbi aegade ja mälestuste” lahkab Saaremaa purjespordi ajalugu kadestamisväärse põhjalikkusega. Raamat on varustatud peale rohkete illustreerivate piltide teadustööle omaste joonealuste märkustega. Tunnistab ju autor ise, et idee kirjutada raamatut kasvas suuresti välja bakalaureusetööst, selle tarbeks kogutud materjalidest, nii suulistest kui kirjalikest. Autori sõnutsi andis raamatu koostamiseks aga tõuke purjetamisveteran Otto Tamm.<br />Põhjust raamatu üle uhkust tunda on igati. Nii autoril, Saaremaa Merispordi Seltsil kui vast ka neil, kes tegelenud/tegelevad selle jõudu, nutikust ja osavust nõudva alaga. Raamat mitte üksnes pole sisult väärtuslik, vaid kujult kaunis. Mitte iga organisatsioon ei saa uhkustada kõvaköitelise üllitisega, mis lisaks kõigele on hästi kujundatud ning varustatud põhjaliku viitesüsteemiga. Kuni selleni välja, et raamatu lõpus on nii inglise kui venekeelsed resümeed. <br />Piret Hiie koostatud raamatukujulisele ning veidi populaarteaduslikku garneeringut saanud uurimustööle lisavad suure väärtuse mitte ainult kogutud kirjalik andmestik, vaid ka suulised mälestused. Autor on intervjueerinud uurimustöö tarbeks üle kahekümne inimese ning üles kirjutanud ütlused, mis avavad purjespordi emotsionaalse argipäeva. Ei mitte alati kirjakeelt järgides, vaid ikka lähtudes konkreetsest intervjueeritavast inimesest. Nõustun autoriga ses osas, et just need mälestused ja meenutused moodustavad vast raamatu kõige väärtuslikuma osa. Purjespordi võhikuna lisan, et need olid samas kõige huvitavam osa tervest raamatust... <br />Niisiis, mida võiks raamatust ja selle sisust arvata inimene, kes ei huvitu spordist, jahtidest, meresõidust ega üldse niisugusest tegevusest, mis näib kasutu ajaviitmisena? <br />Esimene samm raamatu huvitavaks tegemiseks on köitva kaanepildi ja maitseka kujundusega astutud. Professionaalsust oskavad üldjuhul hinnata ka need, kes üldiselt näiteks spordist midagi ei pea. Küllalt kõnekas on ka asjaolu, et ajalootudeng ja praegune magistrand käsitleb sporti kui sellist. Tekib miks-küsimus? Milleks peale selle, et kraadi saamiseks on tõepoolest vaja kirjutada mingit sorti teadustöö, valida just spordiajalugu? Vast oskab autor sellele kõige paremini vastata, võin vaid oletada, et kui teema juba valitud, köitis see teda niivõrd, et õhutas üha sügavamale sukelduma purjespordi ajalukku. <br />Niisiis, korralikult ja maitsekalt kujundatud raamat õhutab nii mõndagi peenikest intellektuaali seda üllitist sirvima. Mida ta näeb? Kas ta hakkab seda lugema? Ilmselt sõltub see suures osas sellest, mille peale ta sirvides juhtub ja kes millest huvitub. Kindlasti köidavad raamatut niisama lappama juhtunud inimest rohked ajaloolise väärtusega pildid, mis on varustatud silmahakkavas fondis pildiallkirjadega. <br />Algusest lõpuni loevad seda raamatud vast ikka need inimesed, kes on Saaremaa purjespordist ühel või teisel põhjusel väga huvitatud. Niisama huvilised ja raamatu juhulappajad ilmselt loevad üht või teist peatükki, saarlased aga leiavad eest hulga tuttavaid nimesid, tuttavaid nägusid – koolikaaslasi, sõpru, sugulasi. <br />Kätte tasub see raamat kindlasti võtta ka neil, kes tahavad kindlaid fakte sellest või tollest ajastust või inimestest.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-7724874994424886033?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-33507796339617955502010-02-25T11:41:00.003+02:002010-03-02T11:17:29.864+02:00Hommik, 25. veebruar, <br />/pildid/<br /><br />Varajane koer haugub <br />möödujale <br />hommikust ärevust<br />tõmbab ninaga õhku<br />ja jookseb haukuma <br />järgmisele möödujale<br />viis minutit <br />hilisemat ärevust<br />_<br /><br />Neitsilik lumi tuiskab <br />varajase tööleruttaja <br />auto rataste alt<br />ning maandub teele<br />et endistviisi häirimatult <br />lebada maas<br />nüüd juba ärakasutatuna<br />_<br /><br />Hilistalvine ere päike ronib<br />üle lumekoorma <br />all ägisevate katuste <br />ja viskab esimese kevadise kiire<br />kontorikoonlase<br />trükimustast väsinud silmadesse<br /><br />Palun tõmba talvekardin <br />päikese eest<br />silmadel on valus<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-3350779633961795550?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-36821001003362238922010-02-04T12:36:00.001+02:002010-02-04T12:40:15.470+02:00Ärapõlatud lugu, aga las olla siis siin:<br /><br />Vahepealsed soojad talved on harjutanud eestlased, eriti kinnisvaraga tegelevad inimesed mõtlema, et tegelikult pole siin laiuskraadil vaja torusid soojustada, pole vaja ehitada korralikke maju, pole vaja mõelda korralikule küttepuude varule ega ka elektrikulule. Müüme aga pealegi hingehinna eest odavalt ehitatud kübrokist hütte ja kõigil on hea meel. Või õigemini küll müüjal, ostjaga ei arvesta juba ammu enam keegi. Tänavune külm aga tuletas taaskord meelde, et elame siiski põhjamaal ning lumerohke talv ei ole maailma lõpp. Või siiski?<br /><br />Kuidas muidu seletada jutte sellest, et tegu on ebatavalise ja -korralise olukorraga, need ja need aparaadid-masinad on tööst maha võetud või hoopis ära müüdud, seda, et kui veel lund tuleb (ikka tuleb, sest ega tali taeva jää, eriti veebruarikuus), peab kuidagi organiseerima abi, et lund ära vedada? Lund võiks ju vedada, valmisolek on olemas, aga kes maksab ja palju? Eriti praegusel ajal. Masu jutt on kõiki ära tüüdanud, veel enam, näib olevat lausa halb toon ja maitsetus seda sõna suu sisse võtta, aga paraku ei saa sellest üle ega ümber. <br /><br />Kinkis valitsus masu, polnud ka ilmataat kade – andis korraliku ja krõbeda talve. Ja nende kahe vallaslaps on väiksemat sorti katastroof? Torud külmuvad, akendel õitsevad jäälilled, liigsest kütmisest lähevad ahjud katki ja majad põlevad maha, prügilaelanikest ei taha mõeldagi... vaid küttepuudega kaubitsejad on haljal oksal. Lausa nii haljal, et ei arvesta ostja soovidega, vaid toovad ahjukütet sel ajal, mil neile pähe tuleb puude järgi metsa minna. Ja kui lõpuks saabub soovitud kaks ruumi puid, on ostjal vappekülm ning kõrvad kisuvad vägisi roosaks. Saba võib kah taha kasvada ja rõnga minna. Ei see siga ruiga tulles. <br /><br />Nali naljaks, roosilist ei ole majandusliku külje pealt ses külmas ajas midagi, pigem proosalist. Küll aga pakub tänavune krõbedus hulganisti silmailu ja talverõõme. Eriti sportliku ellusuhtumisega inimestele, sest isegi need, kel pole enam suuski ega kelku-uiske vanast ajast (no siis, kui ikka talv kestis vähemalt kuu aega) alles, mõtlevad salamisi nende abivahendite soetamisele. Ja kui raha napib, saab osta ju kasutatud kraami. Ega asjad seepärast viletsamad ole, et keegi enne sind neid pruukinud on. Peaasi, et kasutamiskõlblad ja näevad enam-vähem välja. <br /><br />Ilmselt kasutavad ka kõik pildistamishuvilised olukorda ning teevad mitme talve jagu pilte valmis. Ei või ju iial teada, millal taaskord jõuab siia saarele hingematvalt kaunis talveilm. Nii päevasel-õhtusel-öisel kui hommikusel ajal. Need viimased on kohe eriti ilusad, lumi sädeleb kuuvalguses ning hommik maalib habras-kahvatud heleroosad joomed taevasse. Ilu oma karmis ja neitsilikkus eheduses on avatud igaühele, kel jaksu-aega-tahtmist seda märgata ja hinnata. Võibolla isegi kuulata. Sest vaikus ju helisevat... Muuseas, on olemas selline projekt, mis kannab nime "Talvekoidik". Avastasin, et muusika plaadilt "Silent reflections" sobib väga hästi hommikuseks tööleminekuks, just siis, kui oled suutnud rammida auto läbi lume sellest kitsast kohast, mille "teeröövlid" armulikult on alles jätnud. Ja olenemata ilmast. <br /><br />Vahet pole, kas sajab tormiga pooleks lund, päike paistab läbi paksude pilvekardinate või paneb sinitaevast kollase tulekerana lume hinnalise esemena särama, ilus on ikka. Märgata talvist ilma-olu, kuulata vaikuse peegeldumist teele kaardunud lumisel teeoksal ning vastu esiklaasi tormavat lund... Hoolimata kõigest – sellest, et teed on nii mõnigi kord nii paksu lumevaiba all, et raske on eristada, kust see sõidetav pind õieti läheb, sellest, et ristmikud on nühitud litslibedaks ning sellestki, et linna väiksemad tänavad muutuvad pärast korralikku lumetuisku sõidetamatuks...<br /><br />Külm talv ennustavat sooja ja päikeseküllast suve. Kui see vähegi tõele vastab, siis tuleb lihtsalt see talv üle elada, ikka selleks, et keset suvist päikeselõõska igatseda varjulist kohta ning jahedat vett. Isegi lumi poleks siis liiast... Jääd pruukida ju kõiksugu plantaatorite jookidesse kõlbab, miks mitte siis ehedat lund. Metro Luminali sõnadega: "Elame üle ehk sellegi talve." (See on mu hing)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-3682100100336223892?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-13053894150541416912010-01-16T20:18:00.001+02:002010-01-16T20:20:47.698+02:00Kannan endas <br />su sündimata jäänud poja<br />viimaseid hingetõmbeid<br />täpselt sama moodi<br />nagu kandis sind <br />su ema<br /><br />Kannan endas <br />mu sündimata jäänud tütre<br />kandmata jäänud lapsi<br />kõiki neid tulevasi elusid<br />ilusaks mõeldud tegusid<br />inimloomadeks moondunud<br />armumisi<br /><br />Kannan ja kannan<br />andmata vastu võtmata <br />uskumata homset<br />sest homne<br />on alati eile<br /><br />See hetk <br />mil tulevane elu<br />keeldus hingamast<br />selle maailma <br />armastuseta õhku<br /><br />minu maailma<br />armastuseta jäetud õhku<br />andis mulle viimase <br />hingetõmbe<br /><br />igikestva eilse<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-1305389415054141691?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-28257210284909495812010-01-01T03:38:00.001+02:002010-01-01T03:40:31.270+02:00Sirmid on langenud<br /><br />alasti tõde <br />irvitab häbitult kulmude <br />alt<br /><br />keelt <br />hoiab veel <br />hammaste taga<br /><br />aga iiriste kohal on tabu<br /><br />tahaks sulguda laugude alla<br />et unelm ei kaoks <br />ei laskukski<br />taevastest alla<br /><br />sest sirmide langedes<br />langeb kõik muu<br />ja litslibe maantee murdub<br />peegliteks <br />silmile valla<br /><br />aga iiriste kohal on tabu...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-2825721028490949581?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-35009521811134842022009-12-06T16:53:00.000+02:002009-12-06T16:56:10.972+02:00see<br />vihmatäpiline maailm<br />vaatab mind<br />ja mina vaatan vastu<br /><br />mu tunnid minutiteks kaovad<br />veeteede halli kesta<br />vihm hambaid latvadesse lõhub<br />järab talvest raagus metsa<br /><br />see vihmatäpiline maailm<br />seesama esiklaasi taga<br />on minu<br />on päris-päris minu<br />just nüüd ja täpselt täna<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-3500952181113484202?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-30440766105996938202009-12-04T12:47:00.000+02:002009-12-04T12:49:27.721+02:0010 aastat Kuressaare Linnateatrit – teater nagu elu ise<br />Alguses oli teater. Päris oma ja kodune näitemängu- ja kultuurikants. Ajakirja Teater 1935. aasta 7. numbris 18. oktoobril ilmus artikkel “Kuressaare teater", kust saab lugeda: "Kuna huvi teatri vastu on suur, publiku nõuded kasvavad, mandri kutselised teatrid Kuressaares ja Saaremaal võõrusetendusi andmas ei käi, siis – et asja korraldada paremini, anda sagedamini etendusi ja kunstilist tasapinda tõsta – kutsus K. E. Selts ellu kutselise teatri Kuressaare Teatri nime all." Seda, kuidas teater toimis ja mismoodi näitemängu tehti Saaremaal pärast kutselise teatri loomist, saab lugeda Ester Purje artiklitesarjast "Tähti Kuressaare teatri lavalt läbi aegade" Meie Maa Kuressaare teatrimaja taastamise 10 aastapäevale pühendatud lehekülgedelt. Üks viimaseid artikleid lõpeb aga nii: "6. oktoobril 1951 põrkas Haapsalu lähedal Palivere rongi ülesõidukohal teatri buss kokku rongiga. Surma said Marie Kei ja Arnold Einam. Haiglasse sattus kümmekond teatri töötajat. See katastroof tähendaski teatri lõppu." Kutseline teater Kuressaares suleti 1952. aastal.<br />Aga kas see tähistas päris lõppu või siiski pausi? Paus võib olla kandev ja selle kandjaks oli siinmail Saaremaa rahvateater. Kuni 1999. aastani. 3. veebruari Sõnumilehes kirjutas Aili Kokk linnateatri taassünnist. "Kultuuriminister Jaak Allik ja Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi kirjutasid eile alla Kuressaare Linnateatri rahastamise lepingule, millega linn võttis kohustuse katta uue teatri iga-aastased majanduskulud aastani 2000 1,2 miljoni krooni ulatuses. /.../ Aprillis kavatseb Uibo (Kuressaare Linnateatri esimene direktor - toim) tööle võtta lavastusala juhataja või majandusdirektori. Näitlejad tulevad palgale septembris, kui algab töö esietenduse kallal. Selle aasta lõpus peab välja tulema Albert Uustulndi "Tuulte tallermaa", mille järgi kirjanik Juhan Saare praegu stsenaariumi kirjutab." <br />Teatrimaja avas uksed, peeti pidulikke kõnesid, šampanjakorgid lendasid... Aga siiski mitte kõrgele, vähemalt algusaastail. 2000. aasta 27. mai Meie Maa lehest võib lugeda, et Kuressaare teater võib uksed sulgeda, 2001. aasta 10. märtsil sellest, et Kuressaare Linnateatri nii mõnegi lavastuste vastu on kesine huvi, 2002. aasta 15. veebruaril, et Kuressaare linnateater on võlgades ja riigi poolt hüljatud... Kuidas edasi? Nõnda otsustatakse välja vahetada teatri senine juht, viia läbi nii mõnedki korralduslikud ja põhimõttelised muudatused. Kõik teed aga ei vii parnassile... Lühidalt öeldes, heitlikud ajad kestsid teatris 2005. aastani, mil teatrit saabus juhtima Piret Rauk, tuues endaga kaasa värske ja omal moel vana moodi uue hingamise. Olgu kuidas on, aga alates sest ajast võib Kuressaare Linnateatrit julgelt pidada toimivaks kultuurikantsiks. Kui veel viis aastat tagasi võidi küsida, et tõesti, kas Saaremaal on olemas teater ja see polegi rahvateater, siis nüüd võib küsida seda, mida teha selleks, et väiksest väga heast teatrist saaks väike väga-väga hea teater. <br />"Raugi eesmärk on muuta Kuressaare teater toimivaks repertuaariteatriks. "Projektiteatreid on Eestis niigi palju," põhjendas ta. "Julgen öelda, et Kuressaare teater on teel selle poole, et temast saaks repertuaariteater. Seda ei juhtu homme ega järgmisel aastal. Võimalik, et ka viie aasta pärast pole süsteem paigas, aga kindlasti on ta teel sinna."," lubas Piret Rauk 2005. aasta 2. novembri Meie Maa veergudel. <br />Praegu on Kuressaare Linnateatri repertuaaris "Vares", "Igavene kapten", "Unenägu", "Tapatöö jumal", "Patseba Saaremaal", "Ma armastasin sakslast", "Loomaaialugu" ning kokku on Kuressaare Linnateatris lavastatud kümne aasta jooksul, alates taasavamisest üle kolmekümne näidendi, neist lastelavastusi seitse. Näitemänge on Kuressaares lavastanud Väino Uibo, Kaarel Kilvet, Raivo Trass, Aare Toikka, Garmen Tabor, Egon Nuter, Kalju Komissarov, Merle Karusoo, Mart Kampus, Piret Rauk, Alla Zorina (Moskva), Patrick Pezin, Aare Laanemets, Donald Tomberg. <br /><br />Kümne aasta jooksul on Kuressaare Linnateatri lavalaudadel ja vabaõhulavadel mänginud nii mõnedki tunnustatud näitlejad. Esimestena meenuvad suvelavastusest "Igavene kapten" Allan Noormets ja Jüri Vlassov, Kersti Kreismann ja Sulev Teppart "Tapatöö jumalast", lavastuses "Võlg" Raivo Trass. Saaremaa teatris on oma kätt proovinud nii R.A.A.A.M teatri näitlejad kui ka Theatrumi näitetrupp, rääkimata linnateatri direktorist Piret Raugist ja Aarne Mägist, Saaremaa rahvateatri näitlejaist ja paljudest-paljudest teistest. <br />4. detsembril kell kuus avanevad Kuressaare Linnateatri laval kardinad. Selleks, et tähistada Jüri Tuuliku ja Urmas Lennuki koostööna sündinud "Varese" etendusega teatrimaja taasavamist. Palju õnne, Kuressaare Linnateater!<br />/Ilmunud 4. detsembri MM Nädalalõpus/<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-3044076610599693820?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-64312268641594944482009-11-27T12:45:00.002+02:002009-11-27T12:50:28.276+02:00November korjab üsna pea oma üha pimenema hakkavad õhtud kohvri ja jätab nad sahvrisse, ootama järgmist aastat, ise aga heidab lautsile (kus iganes ajas ja ruumis see ka ei paikne) teenitud puhkust nautima. Et ka järgmisel aastal kostitada loodust tormiseguste vihmade ja äkkkülmaga. Inimesi aga hingedepäeva ja mardisantidega, kadridest rääkimata. Või vaikselt läänest Eestisse imbunud halloween'iga. Nüüd aga annab kooljakuu ehk november au detsembrile, nime järgi kümnendale kuule (decem - ldn). Kristlik traditsioon tunneb seda kalendriaasta viimast kuud kui advendiaega. Tunnevad ka need eestlased, kes käivad kauge kaarega igasugusest usuga seotud nähtusest ringi, eriti kristlikust. <br />Advent, see tähendab ju seda, et kuu lõpupoole on oodata tööst vabasid päevasid, õpilastel vaheaega, väiksematele, aga mitte päris väikestele ilmakodanikele aga tähendab detsember advendikalendrit ja/või pea igal hommikul õigesse kohta toodud maiust. Või ehk midagi muud. Kaubanduses aga läheb lahti suurem möll kui tavaliselt - kes vähegi viitsib ja tahab, saab lahti aastajagu poenurgas vedelenud kaubast, millele nööbitakse suured ja ilusad sildid, mis lubavad hiiglasuurt allahindlust. Kes siis see loll on, et ära ei kasutaks aastalõpu kingituste hüsteeriat. Enamasti toimub see sildi all: me oleme su sõbrad, tahame ainult head, tule ja osta! Vaata, kui soodne, mis sest, et sul seda potti või panni pole kunagi vaja ja jääb kapinurka heas usus lebama, põhimõttel - ähk läheb tarist. Inimene peab aga oma hinge eest hea seisma ja nii saabki ta detsembri algusest peale end korda seada mitmesugustel advendiajal pakutavatel hingekosutavatel kontserdeil, kenasti sätitud näitustel, heategevuslikel laatadel... <br />Advendiaeg on ootamise aeg. Aeg korrastada oodates oma mõtteid, meenutada olnut, teha järeldusi, seada valmis end selleks, mida iganes elul pakkuda on. <br />Oodata saab aga mitmeid asju, näiteks Godot'd ja jõuluvana, jõululapse sündi ja kingitusi. Kõik sõltub ootajast ja sellestki, mida/keda oodatakse. Üldjuhul jääb Samuel Becketti tegelane tulemata, jõuluvanal on valehabe ees või jalas toasussid, kingitus ei pruugi olla mitte teps see, mida laps jõuluvanale saadetud kirjas korralike tähtedega maalis või emale-isale kõrva usaldas. Kindel on aga see, et kõik kirikukellad üle terve Eestimaa helisevad jõululaupäeval, et igal aastal sünnib vähemalt kirikutes jõuluime. Selline, mis toob kirikusse paljusid-paljusid neid inimesi, kes muul ajal pühakotta minna ei tihka või ei saa mitmesugustel ja väga olulistel põhjustel. Näiteks kassil on varvas haige või hing konutab valutades toanurgas ning peale tuleb võtta midagi tahedamat. <br />Kindel saab olla ka selles, et hoolimata sellest, kuidas ja mismoodi inimesed suhtuvad kristlusesse, on see maailma üks olulisemaid usundeid ajanud vähemalt mõned juured eestlaste teadvusesse. Nii arvavad pea kõik üldjoontes teadvat, mida tähendab advendiaeg, kuigi nad ei ole päris kindlad selle sõna päritolus. Jõuludest rääkimata.<br />Ladina verb "advento" tähendab lähemale jõudmist, millegi saabumist. Kristluses on väga täpselt määratletud see, mis peaks saabuma - kolmainu jumala inkarnatsioon ehk kehastumine. Nii elavadki kristlased advendiajal millegi suure ja püha saabumise ootuses. Ei ole ju lõppeks oluline see, et ajalooline Ieesus ei sündinud teps mitte talvisel pööriajal ega seegi, et kristlus toodi siia Maarjamaale kange kaelaga eestlase jaoks väga valesti. Oluline on see, et igal aastal tähistatakse jumala ainusündinud poja sündi ning kirikud muutuvad valguse kantsideks üle terve Eestimaa, surnuaias põlevad kümned ja tuhanded küünlad, laual säriseb verivorst ning ahjus küpsevad kartulid, jõulukuusk on ehitud ning hea õnne korral on seal nii mõnigi kingitus. <br />Advendiajal on, mida oodata. Niisiis oodakem ja seadkem oma hing jõuludeks valmis. Kaunist advendiaega. <br /><br />/ilmunud rubriigis Nädala nägu/ <br />Ps, väga vaimuvaene pealkiri, aga viimasel ajal olengi väga vaene. Igas mõttes. Aga optimistlikult: kui ma kõrvad pea alla panen suurest vaesusest, siis hakkab Jyrka saama toitjakaotuspensioni :)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-6431226864159494448?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com5tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-34397847949515718062009-11-04T23:18:00.001+02:002009-11-04T23:20:07.840+02:00Kolisin feissi :) On sõbralikum keskkond. Siia tekivad lood, mida miskil põhjusel ple wõrgus, ei enamat ega vähemat.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-3439784794951571806?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-22771869261010846662009-10-19T18:36:00.002+03:002009-10-19T18:40:55.437+03:00Ühesõnaga, meie lehte tehti eile kella poole kolmeni. Mina magasin siis muidugi õndsat und, sest pärast edasi-tagasi Pärnu otsa olin päris küpse, pluss veel pisike vaatlusring kohalikes omavalitsustes ja jutuke.<br />1. Võrdlus: OS ja MM. Tiiduse pilt mõlemal, aga maidea ja ei saa aru, kust OS võtab nii koledaid pilte.. :( Tiidus ju kena ja sümpaatne tädi, aga siuke pilt? :0<br />Samas, ega öösel kirjutatud aktuaalne reportaaz ple ikka asi küll. Ei taha kritiseerida, sest võib ju kergelt juhtuda, et satun sama ora otsa. Aga muist lugusid olid ikka pääris koledad... <br /><br />ps. Torman trenni, seetõttu jääb analüüs ära ;)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-2277186926101084666?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-28012014150380507992009-10-08T11:22:00.005+03:002009-10-08T11:29:54.713+03:00Hoidistamise aeg on käes<br /><br />Vihmane sügis hiilib akende taga ja kangutab oma tormiste sõrmedega puudelt lehti. Paneb mere mõtlema selle üle, et ükskord aastas võiks ka vetel küünised olla. Mõte kerib end kõrgeks laineks ja laksab raevukalt rannale, otsekui oleks see väikene saar talle liiga teinud. Võibolla ongi, aga kuidas ja mismoodi, seda teab ainult meri.<br />Sügis paneb inimesed juurdlema selle üle, mida hoidistada ja kuidas. Kas üheks või kaheks, koguni neljaks aastaks? Moos võibolla seisab ületalve, kuigi kõrvitsasalat käib ehk järgmisegi aasta ette ja kurgid/tomatid on küll tark teha niimoodi sisse, et neist jaguks kohe mitmeks ajaks. Mine tea, milline see järgmise aasta suvi on... <br />Tänavusel sügisel hoidistavad aga nii mõnedki inimesed mitte ainult õunu, porgandeid ja ube, kurkidest, tomatitest rääkimata. <br />Kui aus olla, siis hoidistama peaksid kõik, kel vähegi sotsiaalset taju ja mõtlemist. Kas endasse või kaasinimestesse. Neisse, kes räägivad sellest, kui palju ja mida nad kogukonna heaks teevad. Sest uskuma peab. Lootma peab. Olgu see usk ja lootus kasvõi nõiamaja jalgadel taaruv ja nõrguke (meelde tuletades Baaba Jagaa võluvalt absurdset osmikut) või kindel nagu malmi raiutud maja. Iseasi muidugi, millistest neist uskudest ja lootustest saaks parema konservi – kas valida kartulipudru sarnane Vabaduse väljakul esmatarbekaupu jagav keskerakond või Euroopa pilvedesse pürgiv päevalille nägu ja oravakujuline reform. Või hoopiski panustada inimeste tulevikku, kus rohelus lokkab ja inimene jalutab kesk orhideesid paradiisiaia poole. Mis sest, et see paradiis on olemas ka ilma inimese abita. Õigemini, ta toimiks paremini ilma kahejalgse ennasthävitava olevuseta, keda tavaliselt tituleeritakse uhkelt homo sapiensiks. Peseks õige selle sapi inimese pealt ning siis... Võibolla lubataks inimrassil siseneda aeda, kus kristliku traditsiooni järgi ootab madu koos keelatud puuviljaga. Ja kõik algab otsast peale. <br />Tänavuse sügise küsimus ongi selles, kas soolata sisse või pipardada. Magusad tunduvad ju kõik erakonnad ühtemoodi. Kes armastab kõike ja kõiki (repliigina – kes armastab kõike ja kõiki, ei armasta kedagi, ütles kunagi üks tark inimene), kes arvab, et aeg on käes (milleks küll?). On erakond, kes lubab Tallinna puhtaks teha, aga teised kohad jätkaks räpaseks (õige ka, mis see Eesti on kui vaid Tallinna eeslinn, agul) ja teine, kes tahab õhku puhastada. Õhu puhastamine tundub vaat et kõige targem. Õhk puhtaks mõtetest, tunnetest, ideedest, inimestest...<br />Kui aga muud üle ei jää, siis tuleb hoidistada kinnisilmi, põhimõttel, et pime võib saada nägijaks. Kui ka valesti läheb, pole hullu, mis see neli aastast ikka kaarnale on, kes istub kaljul ja nokib sekundeid. Iga sekund on sajand...<br />Aga ka tänavune sügis jääb ikka vaid sügiseks. Lehti ja inimesi tormituules rebivaks, uuteks algusteks ja mõnikord ka uuteks lõppudeks. Selleks Puškini sügiseks, mida omal ajal taoti väikestele lastele luuleridade kaudu pähe ja mida tuli ka eksamil õpetajatele deklameerida. Kummatigi aga seostub mulle sügis mitte ainult Puškiniga, vaid pigem värsiridadega: "Beleejet parus odinokii v tumane morja golubom." Sügistumeda mere ja üksindusega ning sellega, mida pimedad õhtud varjavad. <br />Konserveerida saab mitut moodi ja väga mitmeid asju. Olgu neiks asjadeks suvesoojus, kevadhingus, vahuhülgeid täis meri ja sõrmedelt pudenev liiv. Aeg, mis liigub ülalt alla ja mitte kunagi vastupidi. Kui just keegi liivakella ülespidi ei pööra ning ei anna armuaega. <br />Niisiis, igaüks teab, mida hoidistab. Mida ta just sellel sügisel hoidistab. Ja kui ei tea praegu, siis aja möödudes saab ta ikka vast teada, kas hoidis on kvaliteetsetest asjades tehtud ja kas teda kõlbab ka neljaks aastaks pruukida... Aga hoidistada tasub, igal juhul. Kas poliitikuid, suve või õunu. Miks mitte aga neid kõiki. Sest uskuma ja lootma peab. <br /><br />.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-2801201415038050799?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-52377390910314375942009-09-18T21:16:00.009+03:002009-09-18T23:22:52.855+03:00Üks selgete värvidega liblikas<br />lahkus neljapäeval kirikust<br /><br />ja puidust kirst.<br /><br />See selgete värvidega hilissuvine<br />liblikas<br />lendas ühe selgepäise naise <br /><br />kirstu ees<br />järel leinajad...<br /><br />See on pilt,<br />mida raamistavad puud ja munakivid, Tartu vanalinna tänavate hilissuvine soojus, tudengid ja professorid, dotsendid ja doktorid. <br />Tartu ülikool ning religioonipedagoogika õdusad loengud. Naer ja naeratused, tarkus ja karmikoeline headus.<br />Aga see ei ole kõik, see ei ole lõpu algus, <br />vaid hetkeks püütud mälestusekiir Ühest Suurest Inimesest.<br />______<br /><br />Tartu ülikooli õppejõud, minu tudengiaja viimane suur õpetaja ja juht Pille Valk saadeti päikesega Raadi kalmistule. <br />Pärast seda, kui Pillele sai muld peale, hakkas vihma sadama. <br /><br />Allolev pilt on põgus meenutus õppesõidust Pille kodukanti,Viljandimaale, ühte sealsesse kooli jälgimaks usuõpetuse tundi. Kümmekond aastat tagasi.<br />Kaks neidist siin pildil on õpetajad, Kristy ja Ivi. Musta järgi tunneb eksimatult ära minu. Puudu on vaid Pille hiigelsuur kunksmoori kott. <br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/SrPPtwUAZiI/AAAAAAAAA9M/A0Y8Z3GIZ7g/s1600-h/Pille+Valk.jpg"><img style="cursor:pointer; cursor:hand;width: 400px; height: 346px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/SrPPtwUAZiI/AAAAAAAAA9M/A0Y8Z3GIZ7g/s400/Pille+Valk.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5382874364607751714" /></a><br /><br />PS. Liblikast ja päikesest-vihmast jutustas mulle Lee. Mitte et ma ei oleks tahtnud ise kohal olla... Ikkagi inimene, kes on/oli väga oluline. Kuigi puutusime aktiivselt vaid aasta kokku. Selge, et see oli äärmiselt rikas aasta...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-5237739091031437594?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-45683536238684359682009-09-02T12:41:00.002+03:002009-09-02T12:49:21.648+03:00Unustasin pildi üles panna. Kuni Mehis avastas selle mu muuseumilugude kataloogist ja käskis Valmarile saata. Nii sattus hingede allahindlus MM lehele varem kui siia. Iroonia on aga selles, et üks mu peamisi "fänne" leidis selle pildi laheda olevat. Huvitav, kas nüüd võtab oma sõnad tagasi, kui saab teada, et hirmus ja tõeliselt nõmeda keelekasutusega Krafinna selle üles pildistas? :D<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/Sp4-RqRSboI/AAAAAAAAA8o/2-5eGH4sDFs/s1600-h/ise+292.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/Sp4-RqRSboI/AAAAAAAAA8o/2-5eGH4sDFs/s320/ise+292.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5376803478252449410" /></a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-4568353623868435968?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-22531425889032061542009-09-01T21:25:00.003+03:002009-09-01T21:43:11.861+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/Sp1rDrgnM5I/AAAAAAAAA8g/E8vtu3k_j4s/s1600-h/_MG_1617.jpg"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 134px; height: 200px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/Sp1rDrgnM5I/AAAAAAAAA8g/E8vtu3k_j4s/s200/_MG_1617.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5376571241113531282" /></a><br />de Kraax muidugi :) Krafinna <br />Aga mis teie siis arvasite? :D<br /><br /><br />Kuramus, tahaks oma "fännidega" silmast silma kohtuda :) Päris põnev oleks teada, kas nad julgevad mulle silmast-silma, näost-näkku ka öelda, et Krafinna on nõme nimi ja üldse, surgu ma kohe maha. Muuseas, mina seda nime ei taht. Lihtsalt kleepus külge ja konsensus otsustas, et see peaks saama mu kirjanikunimeks. Sõprade oma muidugi. Vaenlased ja vaenajad mind ei huvita. Ükskord, kui rohkem aega on, siis ma nuhin IPde järgi nad kõik välja. Huvitav endal, noh. <br />Aga muidugi ma ükskord suren. Omal ajal. Vahepeal aga tuli Räpina Aapo sõbraks, Jüri Tuulik õnnitles, suurem osa teadlikke sõpru võtavad ühendust jne :) Isegi paar kilo olen selle kuulsusrikka dieediga maha võtnud. <br />Ja täna sain hurraa! üle mitme-mitme aasta tööpäeval kella poole kuuest koju! Vaat see on tähelepanuväärne fakt. :)Mõnele võibolla igapäevaelu, mulle siiani vaid unistus. Võibolla hakkab see aga korduma (ma vähemalt loodan) ja siis ma olen üks pisike, paks ja väga rahulolev väike My. Nagu ikka. <br />Lisaks kõigele oli OS-s väga rõõmus uudis. Mulle kui leheneegrile. Vihje on ülalpool ;)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-2253142588903206154?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-53779317062825104192009-08-25T17:06:00.001+03:002009-08-25T17:07:34.409+03:00Vastus: india rahvarõivais mõrtsuklanna.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-5377931706282510419?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-3736036631706510932009-08-25T08:25:00.000+03:002009-08-25T08:26:38.790+03:00<a href="http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=31464">Meie Maa artikkel.</a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-373603663170651093?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-15808144578193376072009-08-24T11:57:00.001+03:002009-08-24T12:33:15.764+03:00Kappasin hommikul Loomingu järele ja tõepoolest, tervelt 8 teksti seal sees. Et see oli siis ametlik teadaanne. :)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-1580814457819337607?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-74828014542625972482009-08-23T21:07:00.010+03:002009-08-23T23:03:22.762+03:00Nädalavahetus algas kolmapäeval, <br />täpsemalt kell seitse, mil Jyrka laekus, et minna Mehise juurde. <br />Paarile napsule ja sporti vaatama. See viimane selgus alles kohapeal. Kõigepealt aga tuli üles otsida koht, kus kolleeg pesitseb, sest telefoni olin ma muidugi targu koju unustanud. <br />Kena keik, kohale me jõudsime ja hiljem koju ka. Vahele mahtusid parvlevad kassid ja hea seltskond ning kõne, mis läks lõpuks paradigmaatiliseks tekstiks. Meeldetuletuseks ja -jätmiseks mõned märksõnad: CiVi – siirdu v...u, MiPe – mine p...e ja selle variatsioon KäPe. <br /><br />Neljapäeval korjasime end kokku ja siirdusime... Tallinna. Koos empsuga, kes väga ei heitunudki sõidust. Kartsin hullemat. <br />Praami peal kohtusime Risto ja Vestaga ning nende pisipõnniga. Pisipõnni lummas Jyrka niivõrd, et ta unustas suu lahti ja jõllitas teda hüpnootiliselt terve tee. Vahepeal, kui Jyrka tegi suu lahti, siis vaatas võidukalt emmele ja issile otsa – nägite, ära tegin!<br />Igatahes jõudsime Sassi juurde, kes oli juba meeldivalt vintis, mõne aja pärast saabus ootamatult šikk Azaghal ning siis oligi aeg von Krahli astuma hakata. <br />Kohale jõudes ei juhtunud eriti midagi, tuvastasin roosa soenguga punkaris Villu Tamme ning edasi tuli vabakava. Kuhu mahtusid Daki ja co ning Astro Zombies. Oli vist nii. Ja siis ma helistasin Alverile, et miskit sporti teada saada. Azaghali pealekäimisel. <br />Pärast seda aga ajasid veristesse sidemetesse mässitud winnid ja puhhid rahval vere nii käima, et mind kallati mu oma raha eest ostetud õllega üle. Hästi. Siis rabas Sass mu käisest kinni ja tiris enda juurde. Avastasin ennast Sassi ja kellegi kahtlaselt sõbralikult käituva päikeseprillidega tegelase vahelt. Lähemal vaatlusel selgus, et tegu oli Kivisildnikuga, kes oli saabunud just kuskilt vastuvõtult, käinud läbi kirjanike majast, leidnud selle igava olevat ja suundunud siis punkkontserdile Krahli.<br />Igatahes kadus Sass mingil hetkel minema ja ma jäin koos Azaghali ja coga kuskile linnavahele lõnkuma. Mingil hetkel helises telefon ja selgus, et Sass on hoopiski kodus.. Hmmm. Nojah.<br /><br />Järgmisel hommikul vara sikutas Jyrka mind üles, et vaja emps sõidutada messile. Mina sinna ei sõitnud, sõitis Sass. Pärast Pirita-retke vajusime kõik uuesti magama. Ja seda kuni kella üheni. Mil hakati orgunnima Hargla ja Heli juurde minekut. Kuna aga sel hetkel oli plaanis naasta Saaremaale sama päeva õhtul, tegi see mind murelikuks. Et Helit ei näegi ja Viimsis saab heal juhul vaid paar tundi olla. <br />Kuna aga Sass oli silmnähtavalt häiritud sellest, et nii kähku laseme jalga ning Jyrka leebus, sai otsustavaks taas kord emps, kes teatas, et tegelikult polegi vaja õhtul ära minna.<br />Hip-hip-hurra! <br />Mina, kes ma ple eriti osav linnasõitja, sain siis sellega hakkama, et kurseerisin oma 3 korda edasi-tagasi Viimsi ja Tallinna vahet.<br />Pidu oli vist äge, ma kustusin poole peal ära ja üritasin magama minna. Aga kussa. Niipea kui sain Indreku endisesse kabinetti madratsid ja linad-tekid laiali laotada, ilmusid sinna nagu niidist tõmmatud valdavalt mehine seltskond, kes ei tahtnudki toast lahkuda. Peremeest ennast veel polnud. Aga tuli. <br />Sest Sass tahtis, et Indrek mängiks pilli. Painas mind, et mine ja palu. Leidsin, et Heli on palju kohasem paluja ning nii ta siis tassis Indreku sinna tuppa. Pilli mängima. <br />Vahepeal tegi keegi kurja häält ning Sass pidi lahkuma. Aga kontsert jätkus. Ligi tund aega.Või rohkem. Igatahes mõtlesin juba madratsi tirimisele suurde tuppa, kus näis vähem rahvast parvlevat. <br />Oehh. Järeldasin, et olen väike, katkise näoga ja paksuks söönud Eva Lotta. Endiselt. <br />Igatahes hommikuks oli pool seltskonnast veel majas alles ning hommikusöögi ootel. Pärast virgutavat hüplemist batuudil manustasin kohvi ja natuke söödavat. Linna saabusime pool kaksteist, seejärel jalutasin ema klaasist ristini, mis kõrgub Jaani kiriku juures. Väljaku ääres. <br />Äraminek oli leebelt flegmaatiline ja päädis sellega, et sõitsin vist ühel autol (kes täitsa kohatult sportlasi ootas ja teed risustas) peegli natuke kahekorra. Sest tõprad kõrvaltrajalt ei lasknud mind vahele. Aga selgus, et miskit õnnetust ei juhtunud – hiljem sõitsime samast sportlaste autost mööda ja kõik näis olevat korras. Ei ühtegi kildu ega miskit. <br />Aga pärast seda polnd mu flegmaatilisusest enam midagi järel.<br />Õhtul vahtisime esimesi ettejuhtuvaid filme sellest suurest portsust, mis Hargla oli Jyrkale kaasa andnud ning muidu oli mõnus olla.<br />Hommikul ärkasin jaburate unede peale üles ning kobisin gladiatusse. Et noh, nagu pärast selgus, anda valesti raha kildile. Ähh. Mul oli see täitsa meelest läinud, et tuli teistmoodi teha... <br />Ühesõnaga, hommik oli virgutavalt uimane ning pärast tassi kohvi kimasin linna. Et sõita muuseumite retkele. Nägin teel kahte surnud rebast. Aega oli masendavalt vähe ja nii nad jäid hääde inimeste hoolde. <br />Telefon helises just siis, kui sain oma tagumiku väiksesse muuseumi tellitud bussi maha istutada. Kõneles Irma Järvesalu. Valmistusin järgmiseks luuletuseks, tuli aga hoopis õnnitlus. <br />Lähemal uurimisel selgus, et mu tekstid olid Loomingus ilmunud. Ja Irma tuvastanud, et Krafinna on sama kes mina. Igatahes tundsin ennast pärast seda rõõmsalt päriskirjanikuna :D. Natukene aega. <br />Täna õhtul läksid aga Jyrka ja ema kiskuma ning tegelt... enam ma ennast nii hästi ei tunne. :(<br /><br />Aga vaheldusrikas nädalavahetus, või mis? ;)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-7482801454262597248?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-13120409518369474112009-08-18T20:14:00.003+03:002009-08-18T20:25:25.466+03:00Nii, mul oli siis au olla esimene, kelle inteka Tiia üles pani. Kohevarsti ilmub see ka blogilehes, seniks link Tiiale:<br /><br /><a href="http://tiiauspaikka.blogspot.com/2009/08/blogi-intervjuu-avastame-blogipidajat.html">Intekas ise </a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-1312040951836947411?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-38949565203213654612009-08-16T19:33:00.003+03:002009-08-16T19:38:12.113+03:00Kirjutasin selle teksti vist viis aastat tagasi. Ei mäletagi... Kiska pidi siis elus olema. <br />Aga kellelegi läks see tookord hinge ja ta tõlkis selle välismaa keelde. <br /><br />Suveuks<br /><br />okstest punut pärga kannad<br />lehti sajab õunapuult<br />kiska käpad märjal murul<br />suveust ta öiti otsib<br />nõuab päiksest nõuab hoolt<br /><br />tee täis närbund salaradu<br />kiisuke see talv saab otsa<br />tuleb kevad tuleb juba<br />sina aga maga väike<br />sulle suvelaule loon<br /><br /><br />Summerdoor<br /><br />A wreath of branches you are bearing;<br />leaves raining from the apple-tree;<br />kitty's paws on wet grass,<br />summer-door he seeks in night-time,<br />asks for sun and asks for care.<br /><br />The road is full of secret wilt-paths<br />little cat, this winter passes;<br />the spring is coming, it comes already<br />but you, my little, just sleep now,<br />summersongs to you I'll make.<br /><br /><br />Inglise keeles on ilusam :D ja kindlasti mitte nii koba kui originaal.<br />PS. Taliesen, poleks olnud vaja olla nii häbelik ;) Sul endal ju paljutõotavad proosatekstid.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-3894956520321365461?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-849517359814500362009-08-08T01:15:00.002+03:002009-08-08T01:19:38.478+03:00Khmm-khmm /köhatab tähtsalt kurgu puhtaks/<br /><br />Te ju kindlasti tahate teada, kuidas Krafinna käis Portugali suursaatkonna korraldatud dineel, kuhu oli kutsutud peale tema veel tervelt 3! Kuressaare juhtivat kultuuritegelast pluss linnapea (kelle auks korraldati see pidulik sööming). Muidugi mõista olid seal ka Portugali suursaatkonna tegelased ja muusikud. Aga ei ühtegi ajakirjanikku konkureerivast väljaandest, isegi mitte peatoimetajat ja kohaliku raadio juhti :D. Ma ei saanud aru, miks aga ei olnud seal nii mõndagi teist tegelast (näiteks Melet), aga noh, mine sa võta kinni, mis portugaallased siis mõtlesid. <br /><br />Aga vat ei räägi :) Peamine on see, et elu ja tervisega kodus tagasi, kuigi degusteerisin 5 erinevat sorti veini, sealhulgas ka rohelist ja käisin fantastilisel fado-kontserdil.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-84951735981450036?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-3708358967949532712009-08-06T12:07:00.004+03:002009-08-06T15:31:20.519+03:00Aga ma olen ajakirjas "Jalka" sees :D Neiupõlvenimega ja puha. Kirjutaja väike kala :)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-370835896794953271?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-78263006276011196802009-07-31T13:14:00.009+03:002009-07-31T23:27:17.687+03:00Keegi v... gladiatusest näppas oksjonil nina alt kraami ära. Ja peksta ka ei saa, liiga vähe elus. <br /><br />OSi tahaks ka peksta. Igast kandist ja igast küljest. Sini-heleroheliseks. Sest kollane ta juba on. Jyrka miskipärast otsustas olla gentleman. Hästi, aga mina ei ole. <br />Niipalju ausust võiks olla, et mitte hõõruda vigu nina alla, mis tekivad peamiselt seetõttu, et esiteks ei saa lärmi sees keskenduda vigade ülesnoppimisele ja teiseks, tehke oma krdi leht enne kaheksat valmis! Siis ei pea poole kaheksast viimaseid külgi a 5 minutit lugema. Ja pole mõtet korrutada, et trükikotta läks minu ajal leht seitsmest. Nagu siiani peaks see minema. <br />Tuleks rääkida asjast, nii nagu asi on. Tahate inimesest lahti saada, hästi, öelge siis nii. Pole vaja keerutada. Pugeda põhjuste taha, mis ei kvalifitseeru tõsisemateks põhjusteks. <br />Kõige selle kammi põhjal on mul aga alust prohvetseerida. Et OS jääb viieleheliseks sügisest. Ja pole ilus valetada. Näkku ja otse. Õigemini, sellele peaks järgnema näopeks. <br />Ühe ja tõsisema teen veel. Aga selle jätan ridade vahele. Kel silmad on, see näeb. Teistele pole mõtet ka seletada. <br /><br />Ja see krdi ilm võiks olla ka vihmasem. Näiteks. Siis ei oleks mul pidevat alakat. Kõik on pruunimad kui mina. KÕIK! <br />Suvi ei ole töötegemiseks, ei ole...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-7826300627601119680?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-7370245685438520092009-06-29T00:22:00.005+03:002009-06-29T00:51:47.247+03:00Üks sõidab väikese looma surnuks, ei peatu. Kas ei pane tähele või ei hooli. Teine sõidab mööda, näeb ja ei peatu. Pole tema asi. Kolmas sõidab üle... Neljas sõidab mööda ja vaatab, aga sõidab edasi. See kordub, variatsioonidega.<br />Kuni läksin tule tulemist vaatama. Nägin surnud karvast pampu teel liiga hilja ja pealegi olin korjanud hääletajad autosse. Tagasiteel aga sisuliselt koorisin kümneid kordi üle sõidetud juba ussitama läinud loomakese teelt ja viisin kraavi. Labidat mul pole...<br />Ja kümme minutit hiljem hullasid järsu kurvi taga kolm rebasekutsikat... Abs rakendus, aga üks kutsikatest, see, kes jooksis viimasena teele, sattus segadusse ja lõi oma väikse ilusa pea jeebulooma ratta vastu... Verd oli palju. Seisin abitult sureva looma kõrval ja ei suutnud mitte vaadata. Linnud sädistasid ja mets surus kõrva vastu maanteed. Püüdis kinni oma lapse viimase hingetõmbe ja vaikis. Hetkeks. Võtsin rebasepoja teelt ja viisin kraavi. Silitasin ta pehmet karva ja palusin andeks. Kümneid kordi. Sest labidat mul ju pole. Homme on.<br />Tule tulemine ja minemine olid ilusad, aga ma ei suuda mõelda millelegi muule, kui väiksele loomale teel. Iiveldab...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-737024568543852009?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-31581331795960644072009-06-25T15:45:00.004+03:002009-07-01T17:58:24.967+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/SkNydxu7SlI/AAAAAAAAA6w/Ed6xXgj7kPI/s1600-h/P1180329.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/SkNydxu7SlI/AAAAAAAAA6w/Ed6xXgj7kPI/s320/P1180329.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5351246638138214994" /></a><br />Kõik oli väga ilus, aga muda ja kivid on ikka pagana libedad... Ja mis neil viga, kel paksude kontsadega kingad olid jalas ja kes igapäev kingadega ringi käivad. <br />Mina oma ainukeste ja vaid naiskodukaitse tarbeks ostetud ilukingadega olin küll parajalt hädas. Hea, et selili ei lennand. <br /><br />Foto: Evely Aavik<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-3158133179596064407?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-9506625254642030232009-06-24T15:50:00.003+03:002009-06-24T15:57:25.162+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/SkIhTjzNLyI/AAAAAAAAA6o/8ZXMRyvbasU/s1600-h/jalgpall.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 213px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/SkIhTjzNLyI/AAAAAAAAA6o/8ZXMRyvbasU/s320/jalgpall.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5350875927180816162" /></a><br /><br />Foto: Irina Mägi<br /><br />Pildilt on näha, et OS on esindatud tervelt 2 mehega. Niisiis võistlesime raadioga, kel seljas Oma Saare särgid. Ja kes ikkagi on Gert? :D Ja see teine Kaarli-näoga poiss? <br />Meie Maa tundmatud on Irina poisid, a nemad tulid siis, kui selgus, et Alveril ja Ollul on krambid. ;)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-950662525464203023?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-37171409215054191242009-06-23T14:13:00.007+03:002009-06-23T21:33:03.403+03:00Kui kõik ausalt ära rääkida, siis mina mängisin esimest korda elus jalgpalli. Kihelkonna koolis ei mäletagi, et oleks kunagi platsil olnud. Ikka olid poisid paremad ja teised tüdrikud kenamad. <br />Aga selle-eest pandi mind koolivõistkonna väravasse väravapalli ajal. See on kuskil üle 20 aasta tagasi. Õnneks. Nii olingi mitu head aastat niimoodi kooli, mida ma tol ajal südamest vihkasin, eest väljas. Hoolimata sellest, et enamasti sain võistkonnakaaslastelt sõimata, kui värava sisse lasin, oli mul lõbus. Reaktsioon ja kiirus olid mu trumbiks. Aga nüüd olen oluliselt aeglasem... keha ei jõua mõttele järgi. Niisiis, järeldus, kooli ajal oli pisike ja sitke, nüüd pisike ja paks. <br />Ja väravapall on hoopis teine tubakas kui jalgpall. Ja nii ma lasin 9! väravat sisse, kaitsesin.. krt teab kui palju väravaid. Igatahes kaotasime Oma Saare ja raadio Kadi ühendmeeskonnale uhkelt. Ning miskipärast näisid kõik arvavat (kõik, kes loevad), et olin parim selles mängus :D. Ei tea, kõrvalt ei näinud, aga kindlasti oleks saanud korraliku sõimu oma kehalise kasvatuse õpetajalt. Hoolimata sellest, et pole kunagi jalkat mänginud ja sellestki, et need, kes mul kaitsjateks olid, on ka vaid jalgpalli eemalt nuusutanud... Vähemalt üks. Ja tegelikult ei käinud mäng võidu peale. <br />Niiet enamasti olin väravas... kaitsetu. Ja nagu Sergo pärast ütles, tal oli tunne, et mängime kahekesi. Aga Sergo on ju vana jalgpallipeer... Ja uhke on kaotada sellele, kelle mängu hindad. Ühesõnaga, lahe ja mõnus :)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-3717140921505419124?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-41677497912325650792009-06-22T21:06:00.000+03:002009-06-22T21:09:56.966+03:00Ja siin nad ongi. Pikast kevad-sügisest väsinud kaamete nägudega mandrieestlased. Rohkem kui tavaliselt. Saare maakonna pind muutub jaanipäeva paiku hinnaliseks maalapiks ning selliseks kohaks, kus kuupmeetri kohta on mittesaarlasi rohkem kui kohalikke puuke. Kuigi jumal teab, et ka neid pisikesi verdimevaid putukaid on sel aastal palju. Igatahes rohkem kui neid olla tohiks.<br /><br />Aga öelda, et turiste on palju ja liiga palju, on ilmselge ketserlus. Sest millest veel peaks siin kehval paesel ja kadakajuuresel maal elatuma kui inimestest ning rahast, mida nad välja anda ei taha. Kõhust väljapääsu otsivast õllest, millest iga endast lugupidav mandrieestlane, õigemini nudipäine tallinlane tunneb tungivat vajadust külapoe nurga taga lahti saada. Ja üldse, kui sa pole suve(talve)tallinlane, siis pole sul õigust takistada kollastest jugadest kunstiteoseid maalivaid pealinlasi. Sest nad on Tallinnast ja maksavad.<br /><br />Saaremaa pealinna Kuressaaret saab nimetada Eesti väikekodanluse pealinnaks. Ilus ja bürgerite stiilis kaunistet linn on nagu väike lilleõis. Tõsi, tänavu lõhnab ta rohkem tolmu ja teematerjalide järgi ning et jõuda autoga õigesse kohta, tuleb teada väga täpselt, kust ja kuidas sõita. Samas tõstetakse pea igal hommikul teetähiseid ümber ning kunagi ei tea, kas hommikul lahtiolnud tee on ka õhtul liikluseks avatud.<br /><br />Kuid on midagi, mida ei suuda isegi laiaulatuslikud teetööd rikkuda. Need on Kuressaare noored ja noortena näivad naisinimesed. Riietatud pilkupüüdvalt, küllaltki moodsalt ning linalakselt. Arenenumad (ädväänsd) neist on oma lakad mustaks värvinud ja autod sissekäiguteedele parkinud. Ja enamasti on nad siiralt imestunud, et kuidas, kas mu auto oli siis ees vä. Kuidagi märkamatult on just nemad saanud linna sümboliks. Ja mitte vaid jaaniajal, vaid igal ajal.<br /><br />Ilmselt on kuulsusrikka "Saaremaa valsi" mõjud kaugemaleulatumavad kui esmapilgul näib. Sest sellist siresäärsete tavaliste ja arenenud linalakkade kontsentratsiooni ei kohta mujal Eestimaa populaarsetes linnades. Pärnu muutub küll suveperioodil Kuressaarega sarnaseks, aga vaid korraks. Saaremaal on ses suhtes jaaniaeg aastaringselt.<br /><br />Üllatuslikult ei mõju praamijärjekorrad, jaanipäevaaegsed täisbronnid ega kodanikud, kes alates Virtsu sadamast on silmini täis. Nii tore on ju korraks aastas sõita Muhu- ja Saaremaale. Mis sest, et kogu sõidust jääb alles vaid sõpradele-tuttavatele praalitud lause: "Tead, ma käisin Saaremaal jaanipäeva ajal." Ja ei midagi muud. Sest midagi muud ei mäletata või polegi nagu rääkida. Mis seal ikka rääkida sellest, et mõnus oli olla ja ilus oli möödas. Eriti kui see möödub ühtlase vine all. Oluline on fakt, et igal aastal tuleb selleks Saaremaale sõita, et kuulutada ülejäänud aasta seda kõikidele, kes seda kuulda tahavad ja eriti neile, kellel pole sellest ööd ega mütsi.<br /><br />Tõsi, on ka teistsugusemat, kvaliteetsemat sorti jaanipäeva turiste. Aga nemad ei torka silma. Neid nagu polekski olemas. Ometi just nemad on need, keda tahetakse Saaremaale meelitada ja siin hoida. Samas, kuidas neid hoida ja kutsuda, kui nii mõneski kohas on hinnad järsult tõusnud ja igal aastal truult Saaremaal käinud turist tegema väga põhjaliku eeltöö, et tal ei tuleks üllatusena püstloodis kerkinud päevatasu. Või otsib ta üles oma 10 aasta taguse alluva või ülemuse, kes juhuslikult elab siin maakandis ja palub alandlikult ööbimispinda.<br /><br />Kohalikest ei saa jaanipäeva ajal üldse kõnelda. Sest olgugi, et 100 inimesest 99 läheb jaaniõhtul oma kodukülla suure tule juurde pidutsema, on nad rõhuv vähemus. Pea igale jaanitulele imbuvad just need silmini täis tegelased, kes kuulutavad aastaringelt: "Ma käin igal aastal Saaremaal jaanitulel!" Ja saarlane talub nad ära, sest raha ei haisvat... Küll aga aiatagused, mis lehkavad mitu päeva-nädalat järjest pärast jaanituristide invasiooni, eriti aga vihmasel ajal.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-4167749791232565079?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-67156024879276190772009-06-11T08:58:00.002+03:002009-06-11T09:21:28.084+03:00ja nägin oma jahmatuseks, et polegi nagu selleid tekste, mida kõlbaks lastele ette lugeda. Siiski mõned leidsin... Aga need kisuvad ka filosoofilisteks tõdemusteks. Kodukootud ja laenatud ming kokku segatud miski... veidrusega. <br />Märksõnadeks seks, vägivald ja üksindus. Just seesama üksindus, mida ei leevenda ei paarisuhe ega lähedased. Seesama, mis järgib varjuna kõiki inimesi. Eranditult.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-6715602487927619077?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-53562436444458387182009-06-08T15:48:00.006+03:002009-06-08T16:07:58.446+03:00Liiga sagedased on need surmad. Loomade surmad... Ja iga kord, kui ma näen maanteel süüdimatult alla aetud looma, tõstan ta teepervele. Alles hiljuti oli see Kiska-näoga kass Viidu teel, kaks päeva tagasi aga seesama siilike, kes tõi naeratuse mu silmi. Sibas teine asjalikult õues edasi-tagasi.. <br />Kaks päeva tagasi aga otsustas ta teed ületada. Miski jõhker kaupmehevaist pani mu esivanemad kunagi siia, kolme tee ristile maja ehitama. Tõsi, siis ei olnud Lümanda selline rallimise koht. Ei sõidetud kummide vilinal läbi aleviku nagu nüüd. Ja siil... ei jõudnud üle laia tee. Leidsin ta alles jahtumata surnukeha, veri polnud hüübinud ega midagi, kuskil nelja ajal öösel. Sel ajal on juba piisavalt valge ja siil ei tule just ootamatult. Ei, ta vudib autojuhi jaoks küllalt aeglaselt, et teda märgata. Ma näen oravaidki vahel teel. Piisavalt väikesed, aga väga väledad. <br />Põhjus aga, miks ma koeraga kell neli läksin nuuskimisretkele, oli selles, et tavalisel retke ajal kihutasid mööda küla ringi ilmselgelt pidu panevad klutid. Ja ma kartsin oma väikeste loomade pärast. Sest ega ma siis vana koeraga üksi lähe, kaasas on alati ka üks või kaks kassi. Neile lihtsalt meeldivad need väiksed jalutuskäigud... Nii ma ajasin oma väiksed loomad teelt minema... aga siili ma ei saa ju ajada. Ei teadnud ajada.<br />Matsin ta kirsipuu alla, teiste väikeste loomade seltsi. "Pet samatary". Ja kirjutasin. <br />____<br /><br />harva<br />aga siiski näen kenasid unenägusid<br />kus kassid ratsutavad siilide<br />seljas ja naine katsub<br />mehe<br />jalge vahel põrisevat tsiklit<br /><br />harva<br />aga liigagi ilmsi tõstan teepervele<br />kasside-siilide veel jahtumata<br />kehasid ja öösid valvav<br />telekas<br />näitab mootorsaega elukaid<br /><br />harva<br />sajab vikerkaarevärvilist sooja vihma<br />nii unes kui ilmsi<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-5356243644445838718?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-61117412475414897142009-06-05T16:46:00.005+03:002009-06-05T17:00:14.090+03:00Sirgeldasin ühe loo lehe tarbeks kohalikust elust ja astusin siis välja, sest söömata söök tuletas end meelde. Kell ka juba nagu noormees või nii.<br />Valisin peenralt rediseid ning siis astus suure maja uksest välja 4-5ne poisiklutt ja üürgas: "Nooored on hukaas... nooored on hukaas". Mõtlesin, et minugi poolest, aga et noored on nii eneseteadlikud juba väga õrnas eas, on päris märkimisväärne, ja tõmbasin välja ühe eriti isuäratava isendi. Redise mõistagi.<br />Poe tagaukse juurde oli kogunenud parv igapäevaseid keskealisi elukunstnike, kellest üks, otsekui pitseerides oma kutsumust, lasi lahinal kust otse ukse kõrvale.<br /><br />Noored on hukas, aga vanad? :D<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-6111741247541489714?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-83464124743815007182009-05-26T20:09:00.003+03:002009-05-26T20:16:56.991+03:00Nagu täna. Aga sellisel kenal päeval võib juhtuda<br />a) sõidad omaenese ema väiksele autole otsa<br />b) ajad kolleegi rataste alla<br />c) karjud ilmsüüta müüjate peale<br />d) sooritad manöövri, mis tõstavad auto kaks ratast õhku<br />e) ja lõpuks sõidab teerull sust üle.<br /><br />Nonii, mis siis juhtus? Ema auto sai väiksed kriimud, kolleegile ei sõitnud äärepealt otsa (auto hakkas niipea liikuma, kui jala pidurilt võtsin ja siis ta lihtsalt veeres. Aga metsiku kiirusega kruttisin rooli eemale...), müüjad said tõesti tänitada, auto ei vedanud alt ja ei keeranud end külili, ja teerull ligines tõelise tempoga siis, kui olin ametis vastutulevate autode nahhaalsust kirudes. Et pagan, kas nad ei näe, et takistus ehk teerull on nende poolel... <br /><br />Ühesõnaga, kena päev eksole ja teinekordki? :)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-8346412474381500718?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-74932572635841559422009-05-25T13:42:00.004+03:002009-05-25T13:52:51.426+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/Shp3zbNuS-I/AAAAAAAAA5A/Q8tmygUsGUo/s1600-h/150px-RWS_Tarot_16_Tower.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 117px; height: 200px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/Shp3zbNuS-I/AAAAAAAAA5A/Q8tmygUsGUo/s200/150px-RWS_Tarot_16_Tower.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5339712033563495394" /></a><br />Purunes. Katki. Täitsa katki. Ja ma oleks võinud ju teada. Teatavastest vihjetest. Sosinatest. Tähelepanekutest. Õhust. Ja ma ei uskunud, ei tahtnud. Ei taha siiamaani...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-7493257263584155942?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-87504046762734969112009-05-17T23:49:00.001+03:002009-05-17T23:49:49.524+03:00Lihtne<br /><br />vajadus toituda<br />iga jumala päev<br />eksisteerida tund tunni järel<br /><br />ja teada et tegelikult ei ole kellelgi vaja<br />maailmarevolutsiooni musta lippu<br />ega punastki<br />ja rohelised surevad absoluutselt igal<br />sügisel oranžikasse kollatõppe<br /><br />sest ometi on kuidagi vaja<br />hingata sisse ja välja<br />ning tunda kuidas elu kohiseb<br />ninasõõrmetest kopsu<br /><br />ja seesama lihtne vajadus<br />toituda hingata sigida<br />sunnib mind kirjutama<br />iga päev tuhandeid tähemärke<br />lükkides ridu ridadesse<br />iga päevaga<br />järjest tavalisemaks<br />muutuvaid tekste ja elusid<br /><br />(olete märganud<br />sinikollasterohelistepruunide<br />silmadega inimest<br />enda kõrval?<br />mina ei ole...)<br /><br />elama läbi iga päev<br />iga teise inimese mõtteid<br />allusioone kahtlusi vajadust<br />ennast kehtestada<br />kuni minus endas ei ole enam<br />muud peale lihtsa vajaduse<br />hingata<br /><br />muide<br />imestan, et ma pole<br />kunagi imestanud<br />kuidas moos kommi sisse saab<br />aga olin üllatunud<br />omaenese karjetest<br />rippudes kuristiku serval<br />kuskil männlichis šveitsi turismimagnetis<br />ja sellestki<br />et kõikide elude kiuste<br />hingan ilma arstiliku abita<br />ja kirjutan<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-8750404676273496911?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-38175015293391199472009-05-11T10:43:00.003+03:002009-05-11T11:05:15.854+03:00Umbes sellisele järeldusele tulin pärast seda, kui olin sõitnud jeebuloomaga Tallinna ja tagasi Saaremaale.<br />Kuna elan põhimõttel, et kõik hirmud tuleb ületada ja mida varem, seda parem, siis korjasin end kokku ja nii me läksimegi kilulinna närvilistele tänavatele sõitma. <br /><br />Kuressaare kitsad tänavad on kap.remondis juba hulgemat aega. Ja tundub, et kõik korraga. Igatahes ei tea ma kunagi, millist tänavat pidi sõita, et jõuda toimetuseni. Iga päev muudavad nad midagi liikluskorralduses. <br />Tallinnas on küll selline.. hull nõelumine, aga laupäev-pühapäev saan hakkama. Tööpäevadel sõitmisega esialgu ootan. <br /> <br />Sõidu eesmärgiks oli muidugi BMB ehk Body Machine Body.<br />Üritus oli väga mõnus, üle hulga aja nägin koos niipalju tuttavaid-sõpru. Meeletult hea tunne... Lisaks muidugi muusika. Tõsiselt hea... eriti Cheersleadersid. <br /><br />Kurp on aga see, et ikka tuleb uus aku jeebule osta. Nii ma jään jälle vaeseks... aga noh, mis teha. Kui ikka iga hommik tuleb talle täkku anda, siis...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-3817501529339119947?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-3982044541818231512009-05-04T21:07:00.001+03:002009-05-04T21:09:14.217+03:00kuusirbi slepis<br />laperdas öine taevas<br />volbrile vastu<br /><br />------<br /><br />pilvedelt pudenes selgust<br />õitsvale merele<br />palsamit <br />katkisele rannajoonele<br /><br />selgust ja udu<br /><br />ning seda polegi nii vähe<br />sest katkimurtud jooni<br />ei saa terveks teha<br /><br />ainult veidi tohterdada<br /><br />------<br /><br />mu väikse<br />kõrbete näoga kassi<br />pehme karvane<br />raskus<br />pühitseb mind <br />päevast päeva<br /><br />sest mu väikese kassi<br />igas karvas<br />on koos kõik <br />me punased õhtud<br />ja valged hommikud<br /><br />ja see hoiab <br />mind kukkumast<br />tänase ja homse vahele<br /><br />täpselt karvapealt<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-398204454181823151?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-1810187744898534712009-05-01T20:28:00.004+03:002009-05-03T17:30:29.928+03:00...algas 1. mail. Päeval, mil ilmselt on haripunktis tudengite kevadpäevad Tartus. Kummaline küll, mina, kes ma ei viitsind neist kunagi väga osa võtta, vaid piirdusin mõne tänavaürituse jälgimisega, mõtlen neile nüüd ja praegu. Aga võibolla on asi hoopis Salme festivalis? Mis muud need tudengite päevad on kui amatöörteater nihestatud kuubis, osatäitjaiks tudengid ning nii mõnihgi kord ka linnarahvas. <br /><br />Tähelepanekud külateatrite kohta jätan esmaspäeva. Lehte. Et ei tekiks olukorda, et mu mõtteid kajastuvad mujal. Iial ei või teada ;)<br />Samas tegelesime Salmel turundusega. Esiteks, tekitasin homsesse lehte külateatriteema, ja teiseks, hulk lehti sai Salmele toodud. Täitsa veider oli jälgida, et igal teisel oli MM käes :D. <br /><br />Aga kolm külge kokku panna loetud tundide jooksul on ikka liiast. Tont neid reklaame võtku... mida ei tulnudki. Ja muidu sahkerdamist. Vihkan, vihkan, vihkan... <br /><br />Järgmine kord nii kergekäeliselt ei luba.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-181018774489853471?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-78416932413883645652009-04-22T17:51:00.003+03:002009-04-22T17:57:38.307+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/Se8wOk3d97I/AAAAAAAAA4g/eIBayzaeU40/s1600-h/crow.jpg"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 184px; height: 200px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/Se8wOk3d97I/AAAAAAAAA4g/eIBayzaeU40/s200/crow.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5327529911175215026" /></a><br />Muda on sopp on pori on kõnts. <br />Justnii. <br /><br />Pilt: materialist.netikuller.ee<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-7841693241388364565?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-35324810032424584102009-04-19T19:50:00.002+03:002009-04-19T19:55:41.046+03:00Mu õhtusöök on ohus. Päike sirab 8-9 silma koduteel ja sisuliselt ma teed ei näe. Sõidan pimesi. Järelikult on ka elu ohus. <br />Et mida ma siis siin, toimetuses passin ja ära ei lähe? Ikka ootan Jyrka järel. Ja tema ootab külgede järel. OS külgede järel... mis vanasti läksid ära kell 7. Kell saab kohe kaheksa.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-3532481003242458410?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-60187352326311612812009-04-19T17:55:00.004+03:002009-04-19T18:53:34.982+03:00millal omandatud teadmistest võib kasu olla. Tõsi küll, enamjaolt kipuvad ununema need, mida igapäiselt ei kasuta. Samas on lootust, et ehk mälu kolikamber viskab aeg-ajalt mõne põnevana tundunud fakti või teadmisekübeme ka aktiivsesse sahtlisse. <br />Nonii, miks siis sellised mõtted? Nimelt sain kaks päeva järjest targemaks. Erialaselt. Pullerits käis ja rääkis. Aga esialgu ei näe ma kasutamisvõimalusi. Pole võimalik ju, et uudis on kui olemuslugu. Mõnus, ümmargune ja suupärane. Selline, millist mulle endale meeldib tarbida. Maitaha teada, mida kodanik see ja kodanik too arvas, tahan pilte. Elust ja inimestest. Ja kui seal on uudis taga, seda parem. <br />Muidugi on olemuslooliku uudist raskem kirjutada kui tavalist. Sest tavalise jaoks on vaja klotse: faktid, kommid, taust. Ilus ja kena. Alati ei saa küll kõike kätte, mida tahad, aga siiski on see selline... ehitustöö, kus puudub loomingulisus. <br />Minu vaatlusandmete järgi on Saare maakonnas vaid ühe käe sõrmedel ja vist 1-2 juurde neid inimesi, kes suudavad uudisele loominguliselt läheneda. Üldse loominguliselt kirjutada. Ja seda on tegelt pagana vähe. Võrreldes sellega, kui palju ajakirjanikke meil on. Ja veel ütlevad vaatlusandmed, et siin on neid rohkem. Vot nii :)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-6018735232631161281?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-77815206687274034802009-04-18T20:21:00.002+03:002009-04-18T20:28:48.227+03:00Igal issanda selgel<br />õhtul punastab<br />sibulatega kirik<br />sest jääb jalgu hilisõhtusele<br />päikesekullale<br /><br />mis katab sulavõina <br />kividest meisterdet aedu<br />ning põrkab pallina <br />taevavõlvilt karjaaeda<br /><br />igal issanda selgel<br />hommikul punastab<br />sibulatega kirik<br />ka minu eest<br /><br />sest ma ei jõua ega suuda <br />heita enesest välja<br />elu taevavõlvilist<br />karjaaialist hurma<br />ega kivisid iseenda seest<br /><br />Ps. ma ei söö sibulaid<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-7781520668727403480?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-80455228721454700042009-04-16T19:22:00.003+03:002009-04-16T19:27:14.388+03:00tegelikult<br />on päike kollane<br />taevas sinine<br />rohi roheline<br /><br />mis sest<br />et musta laega toas<br />on mustad seinad<br />mustad voodid<br />ja mustad linad<br /><br />ja ega sellestki<br />et pikkadel linadel<br />ei ole pikka iga<br />pikka meelt<br />ega pikka keha<br /><br />nii tõesti<br />kui kassid otsivad linde<br />põõsaste alt<br />puude otsast<br />mustalt mullalt<br /><br />mustalt maalt<br />mustalt põrandalt<br />musta lae alt<br /><br />ja leiavad musta <br />ammu surnud <br />lõtvunud keha<br />mille meel rändab<br /><br />all kollase päikese<br />sinise taeva <br />rohelise muru<br /><br />musta mulla all.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-8045522872145470004?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-15797400258881236852009-04-15T11:29:00.001+03:002009-04-15T18:04:09.588+03:00Ilus ja punane jeebuloom. Mhmh:)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-1579740025888123685?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-7341485578021436952009-04-08T15:58:00.001+03:002009-04-08T21:43:45.253+03:00need hullud linnud <br />naersid<br />nad naersid kuni<br />purunes taevas ja<br />pragunes maa<br /><br />mu hullud öised linnud<br />öisest taevast<br />ja maa<br />mu unedemaa läks naeruga<br />katki<br /><br />hullud unede linnud jäid öösse<br />ja mu päevad<br />mu hullud päevad lendavad<br />naeravad<br />lähevad katki purunevad pragunevad <br />koperdavad<br /><br />katkiste jalgadega tunnist tundi<br />nagu öid välja naerev<br />lind<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-734148557802143695?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-18001766973001115602009-04-07T11:05:00.007+03:002009-04-07T11:24:31.713+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/SdsMxOEDFsI/AAAAAAAAA4Y/nMveOCAKLEE/s1600-h/Meriadoc_Brandybuck_screenshot.jpg"><img style="float:right; margin:0 0 10px 10px;cursor:pointer; cursor:hand;width: 131px; height: 200px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/SdsMxOEDFsI/AAAAAAAAA4Y/nMveOCAKLEE/s200/Meriadoc_Brandybuck_screenshot.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5321861424396572354" /></a><br />Lugedes hommikul OS-i, tekkis mul tõsine hirm. Et kui Kuressaare linnalehte enam ei ole, mille kallal herr Vinn <span style="font-style:italic;">(allikas: pressiauhindade ajakiri)</span> siis oma hambaid teritab? <br />(Kui nad parasjagu kääbikuid ei söö, mida nad siis söövad?)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-1800176697300111560?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-85716498988775368372009-04-07T10:58:00.000+03:002009-04-07T10:59:54.400+03:00<a href="http://www.irl.ee/kodumaine/DNA" target="_blank"><img src="http://www.irl.ee/UserFiles/DNAPildid/DNAResults/f28895e188df5a2994fdadeb6291831fd26e65b3_DNA_hor.jpg" border="0" ></a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-8571649898877536837?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-6364410711411436052009-04-05T10:21:00.003+03:002009-04-05T10:42:59.891+03:00Nimelt selline, et pärast ägedat lemmikbändiesinemist või noh, pärast lihtsalt väga lahedat festivalipäeva kas Saksas või Tallinnas olen ma kordi väsinum, aga märksa paremas tujus kui pärast süldi järgi veits vintis peaga keksimist, niiet jalad villis. <br />Eriti halb on pidudel paaritumisrituaalid, mis sobivad võibolla 99% rahvastikust, a mitte mulle. Veider jah, a maisuuda seda nautida täiel määral. Võibolla ma olen lihtsalt kogu aeg tundnud ennast vana, koleda ja paksuna. Lapsepõlvest peale. Võimatu see pole... samas Tiiu Talvisti mängud olid vahvad :D Ja ikkagi jään ma selle juurde, et järgmiseks suureks peoks soetan endale libahundi kaardid. <br />Vot nii. Mitte, et mul oleks midagi MM-i pidude vastu... Sest noh, see kamp on saanud kuidagi omamaks, kui kunagine OS. Eiteagi miks.. samas ei sobitu ma hästi ka sinna.. Ilmselt ikkagi on nii, et kõige-kõige-kõige rohkem naudin ma ühiseid olemisi koos Sassi-Madise-Lee-Tiina-Mandi-Melianiga... Nojah, teisi näen ma natuke vähem, a ilmselt kuuluvad loetelusse ka Ristod ja Krafud ja muud pudulojused ;)<br /><br />PS. Viimased pidulised lahkusid majast kell seitse...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-636441071141143605?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-81914952668699092372009-03-31T18:05:00.001+03:002009-03-31T18:06:50.425+03:00NB! tegu on väljaprakeeritud tekstiga:<br /><br />Pea kuu aega tagasi sain tuttavaks tegelasega, keda kirjeldatakse tavaliselt niimoodi: "Koduhiir on üleni hallika värvusega, mõnikord kollaka või pruunika varjundiga. Kõht on hele- või kollakashall. Selgelt äratuntav on ta nn. "hiirelõhna" tõttu, mida eritavad muskusnäärmed." <br />Pühapäeva õhtu ja vaikne arvuti surin. Suures vanas majas ei ole kedagi peale minu. Õhtune väsimus kraapis ärritavalt silmades ning kell tiksus halastamatult kvaliteetaega tööajast maha. Ja mina.. ma kammisin tuimalt uudisteportaale läbi ning äkilise mõtte ajel rebisin pilgu helendavast kükloobist. Mind uurisid vähem kui poole meetri kauguselt ümmargused uudishimulikud nööpsilmad. Paar hetke tunnistasime hämmeldunult teineteist ning siis tegi loomake minekut. Ootasin kannatlikult mõne minuti. Tagasi ta ei tulnud ning bns-is kirjutati midagi kütusehindade langusest ja....hiir oli tagasi. Lähemal kui varem, uurides asjatundlikult kõrvaklappe. Märgates mu pilku, lõi silmad valehäbis maha ning vudis oma teed. Sel õhtul ei mänginud me enam rebast ja väikest printsi.<br />Ülejärgmisel hommikul tööle tulles näitas kolleeg mulle võidukalt hiirenäritud kommi. Lahked töökaaslased oli jätnud mulle eelmiseö õhtul lauale natuke magusat. Hõbepaberis kompvek oli veetud telefoni ääre alla ning kommis haigutas ümmargune sakiliste servadega auk. Ka laua kollegi laual oli samasugune maius, see oli aga jäetud puutumata. Kummatigi leidus tema arvutiklaverisahtlis hulk väikesi pabulaid...<br />Jätsin oma kommi väiksele maiasmokast külalisele. Ta ei petnud mu ootusi, sest järgmisel päeval tööle saabudes leidsin laualt vaid hõbepaberipuru.<br />Möödus paar nädalat ning siis tuli taas. Mu laua peal on tavaliselt igasugust kraami, mida võib nimetada mitte niivõrd töö- kuivõrd õndsusasjadeks, näiteks pealuukujuline pliiatsiteritaja, mõned arvustamistootavad raamatud, väike märkmik ja ka väike pusle. Selline hülgepildiga. Väike ja kerge asi, mida on lihtne laua pealt maha nügida ehk sain tervisi väikselt nööpsilmselt olevuselt. <br />Ja mõnikord õhtuti, kui tuleb jääda kauemaks oma laua taha, vaatan ma sinna, poole meetri kaugusele, et võibolla tuleb ta taas. Ja võib-olla uudistame teineteist natuke kauem kui paar hetke...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-8191495266869909237?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-56248419819231036962009-03-29T15:59:00.008+03:002009-03-29T16:22:35.249+03:00Forgotten seljatas Sistersi sel laupäeval. <br />Kuigi ilmselgelt oli Sistersi Tallinna kontsert parem kui kunagi M'Era Lunal kuuldu, jättis ta sellise... kuidas nüüd öelda, ei liha ega kala mulje. Kena et käisin, aga midagi poleks katki olnud, kui poleks ka näinud. St. ei midagi erilist. Samas Andrew ei ülbanud ja pidas end üldse üsna korralikult ülal, mis iseenesest on positiivne.<br />Jõudsin ketserlikule järeldusele, et see bänd oleks võinud juba aastakümneid tagasi laiali minna. Uusi lugusid ju pole ja ainult Andrew E. on jäänud vanast koosseisust alles. Aga kaua sa ikka vanu lugusid ühtemoodi teed, ikka muudad midagi. Nüüd aga on lood nii tundmatuseni muutunud, et raske ära tunda. <br />Olin lavale üsna lähedal ja sisuliselt Suure DIEHARD Sistersi fänni Frantsu selja taga. Kui laval kiskus igavaks, siis võis pilgu rahulikult fs-le pöörata ning vaadata, kuidas ta vägesid juhatas. Dirigeeris. No offence, muidugi, Frants, aga see oli päris vahva vaatepilt :D.<br />Siis kargas eiteakust Tartu Madise ette miski pikajuukseline väike tibi, kes ei pannud ei ööd ega Madist tähele ja komistas korduvalt talle sülle. :D<br />Risto ja Vesta olid kontsal oma väikse rockilapsega, kel suus gooti lutt ja kõrvaklapid peas. Täitsa äge. Sest lapsest saab niiviisi kas tõeline selle muusikastiili vihkaja või hakkab ta juba 5-aastaselt omaenda bände tegema.<br />Tallinna Madis polnd üldse rahul kontsaga ning kõht oli ka tühi. Nii sõitsime Sassi-Madisega peetri pizzasse ja sõime mõned produktid nahka.<br />Et aeg oli üsna hommikune ehk pool üks, siis suundusime kolmekesi, Jyrka, Madis ja mina Rockstarsi, kus pidi teadupoolest mängima alates ühest Andersi bänd Forgotten Sunrise. Mängis küll, aga alates poole kolmest. Ja see oli äge. Anders ja co rokkisid täiega. Muidugi ei saanud ma end pidama ja keksisin laulu "Nextep Suicide" saatel üsna tublisti. Mina, vana paks. Ja jäingi keset saali, sest vunk oli juba sees. Madis aga kustus miskil ajal nii ära, et otsustasime mitte sellega riskida, et ta täiesti magama jääb ja läksime poole pealt minema.. :(((.<br />Aga järgmine kord jälle.:)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-5624841981923103696?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-34683553042433208202009-03-26T14:37:00.005+02:002009-03-26T14:46:44.226+02:00Enne kui ma vihast lõhki lähen, tahan rääkida mustast koerast. Lümanda mustast koerast, kelle omanik joob ja tal pole endal toidurahagi, koerale kuluvast rääkimata. Sestap hakkasime talle süüa andma ja sisuliselt on ta meie loom. <br />Nüüd aga vallavalitsus tahab ta maha tappa. Kus olid nende silmad siis, kui loom nälgis? Keegi midagi ette ei võtnud, aga kui vaja tappa, laseme aga käia. Anname ametnikele kinga ning tapame loomi. Ja kaitseme "kodutuid" lapsi, kes ei oska öisel ajal toas olla, vaid kolistavad küla vahel ringi. Ja mitte ainult... Välja pressida oskavad nad ka ja küla vahel kummide vilinal kihutada. Kaitsekilp on neil hea. <br /><br />Jah, võibolla tuleks ta kinni panna, aga mismoodi ma panen kinni vana looma, kes sisuliselt terve elu on harjunud vabalt liikuma?<br /><br />Tavaliselt vingerdan ma lubadustest välja, aga ühte ma luban: kui keegi sellele loomale peaks midagi tegema, siis ma tean väga täpselt, kelle poole näpuga näidata ja kelle pläkk üles korjata ja pressi paisata.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-3468355304243320820?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-80148810950464629442009-03-18T15:17:00.005+02:002009-03-18T15:30:24.701+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/ScD0eYkVu5I/AAAAAAAAA3s/m4rmK6uepkg/s1600-h/ene,+IMG_7853.JPG"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 214px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/ScD0eYkVu5I/AAAAAAAAA3s/m4rmK6uepkg/s320/ene,+IMG_7853.JPG" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5314516363125308306" /></a><br /><br />Irina(TM)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-8014881095046462944?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-3943875259525518612009-03-15T16:52:00.001+02:002009-03-15T16:53:53.091+02:00Ei, keegi ei taha seda teada, mina kaasa arvatud, aga ma räägin ikka.<br />Sellest, et kärsaninaga kass kaevas oma vastsündinud kiisul kõhu lõhki ja soolikad vedelesid loomakese peal nagu erivärvilised ussid, et pean alla laskuma mööda kilomeetripikkust raudtreppi ning all ootab kuristik, et lahtine buss on kõrge nagu 10-korruseline maja ja ma hoian ennast kõigi küüntega kinni, et mitte läikiva südamega maha pudeneda...<br />Te ei taha ju kõigest sellest teada. Aga kõike seda ma näen igal ööl alates kaheteistkümnest, vahel harva ka poole kahest kuni poole kaheksani, mil teen silmad lahti ja saan aru, et aeg on hoida taaskord ennast libastumast. Tänasesse. Sest tänal on seesama pulss, mis lööb sama ühtlaselt ja üsna samamoodi kui kella kaheteistkümnest poole kaheksani.<br />Keegi ei taha sellest teada, ja kõik teavad niigi. Et elu on uni ja uni on elu.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-394387525952551861?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-31034952521343123122009-03-06T11:03:00.003+02:002009-03-06T11:14:53.981+02:00Tegin eile õhtul aega parajaks (noh, OS venis nagu kapsauss), kui avastasin, et Janne-poolselt aknalaualt uudistavad mind ümmargused nööpsilmad. Hetke vaatasime teineteisele otsa, mina ja hiir, siis jõudsin üllatuda ja läinud ta oligi. Ootasin mõne hetke, süvenesin taas helesinisesse kükloopi, ja loomake oli jälle kohal, nuuskis ettevaatlikult kõrvaklappe. Taaskord tabatuna tegi minekut.<br /><br />NB! kasse ei tohi külla tuua, tekitavad veel genotsiidi...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-3103495252134312312?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-43113081284002003282009-03-05T16:08:00.004+02:002009-03-05T16:26:21.350+02:00Vaat sellise tulemuse sain. Kolleegil oli liiga palju aega ja ta saatis miskid imelikud testid laiali.<br /><br />1. selgus, et olen sarimõrvar<br />2. geenius<br />3. tavalise mõtlemisega<br />4. et suudan koordineeruda (ebatavaline)<br />5. olen realistlik ja samas loominguline, aktiivne, kuid pole eriti perekondlik. Ei pööra suurt tähelepanu tähtsatele kuupäevadele. Analüütiline, rahulik ja umbusklik ning enesekindel, visa ning usun oma ideaalidesse...<br /><br />kena keik, aga kes mu külje valmis teeb, sel ajal kui ma geniaalselt tavalisel moel mõrvan mõnda mõttetut... siga??? :((((((<br />ühesõnaga, hakkan dexteriks, aga täiesti oma koodeksiga. Mis lubab mõttetuid pisiülemusi ja vastikuid valetajaid maha tappa. Ja järjekord on juba täitsa olemas.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-4311308128400200328?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-63666284017446520312009-03-03T17:05:00.003+02:002009-03-03T17:45:41.398+02:00<div style="width:300px; background:white; color:black; padding: 10px;text-align:center; border: 1px solid #333333;">Your rainbow is shaded<b> violet.</b><br><br><div style="background: #d50080">&nbsp;</div><div style="background: #d55580">&nbsp;</div><div style="background: #d58080">&nbsp;</div><div style="background: #556f80">&nbsp;</div><div style="background: #554dff">&nbsp;</div><div style="background: #5500ff">&nbsp;</div><div style="background: #aa00ff">&nbsp;</div><br>What is says about you: You are a creative person. You appreciate beauty and craftsmanship. You are patient and will keep trying to understand something until you've mastered it.<br><br><a href="http://spacefem.com/quizzes/rainbow">Find the colors of your rainbow at spacefem.com.</a></div><br /><br />Ja Tindómë reklaamis mind ühes kohas nii:<br />Kirjutada ta igatahes oskab ja autoriteetne on ka. ;)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-6366628401744652031?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-68654513393859850152009-03-03T13:25:00.004+02:002009-03-03T13:34:46.805+02:00Sellest on pikalt laialt juttu Mandi kõige värskemas raamatus, mis tõsi küll, veel käsikirjaline.<br /><br />Algus on jube hea. Paremat ei saa tahtagi. Aga kuskil poole pealt läheb natuke lohakaks, niiet Mant, vaata üle. <br /><br />A maitaht üldse kriitikat teha (eraviisiliselt aint natuke), vaid öelda, et ma olen nii mõnestki asjast absoluutses vaimustuses, näiteks lohesabast. <br />Sest mul on väga elavalt meeles Jõgeva sompus soine Iidmaa larp, kus lohe esimene ots põgenes ja kuninga asehaldur pidas koletise tagumikuga läbirääkimisi... <br />Samuti olen ma vaimustuses sellest, et lohe ei ole lohe, vaid elavmägi. Ja "kõigus" on hea leid. <br /><br />Jaa.. ja nüüd saab Kriku oma tahtmise, ehk ma tekitan 13 talvise hetke kohta arvamusloo ja panen selle oma lehte ka ;)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-6865451339385985015?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-19860582852165783372009-02-26T13:09:00.002+02:002009-02-26T13:31:43.944+02:00Jah. Persse. <br />Kaua võib. Igasugused käivad lugemas.(hulk ebatsensuurseid väljendeid) Ja sisuliselt rääkisin seda, millest oleks pidanud arvamusloo kirjutama. Jah, vihjan, vihjan, vihjan. Sest see on ebanormaalne. <br />Kas sa said nüüd aru?<br />Samas on töö- ja eraelu nii põimunud, et sisuliselt ei teki siia ilmselt enam hulk aega ühtegi posti. Kõik on õnnelikult? Rahul? Tubli. <br />Ahjaa, ma ei ole Võlla külast, seega pole ette nähtud võllanalju? Privileegid on kuskil mujal? See viimane on aga nii krdi tuttav teema, et ajab oksele. OkSele.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-1986058285216578337?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-32088226436169668472009-02-23T20:22:00.002+02:002009-02-23T20:23:39.496+02:00päeva tõusnud päike <br />pillub kiiri<br />kui tõvetõbise karistust<br />läbi vihmaseguse <br />klaasi<br /><br />palavik nõrgub higina<br />juuste alla<br />kardinad kistakse<br />päeva eest alasti<br />avali <br /><br />tantsi meiega tantsi<br />sest notke plaksutab käsi<br /><br />tantsi <br />kuni veel jõuad<br />voodist <br /><br />iialgi tõusmata<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-3208822643616966847?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-20792765427349205932009-02-20T09:19:00.008+02:002009-02-20T12:14:27.297+02:00nagu ütles mulle kord tervituseks Valve Heiberg, kui läksin teda maavalitsusse küsitlema varajasel hommikutunnil ehk 09.30. Nii on. <br />Aga kui pääsed napilt allaajamisest ülesõidurajal (endise kolleegi poolt) ning teed põike, vältimaks kindlaid tegelasi ja põrutad peaaegu otsekohe teistele endistele kolleegidele vastu (kellest ühel on kindlasti pikem kui tavaliselt (ma loen enne tööleminekut lehti))... no see ei saa kuidagi heaga lõppeda.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-2079276542734920593?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-82997551160190515642009-02-17T10:24:00.006+02:002009-02-20T12:14:36.881+02:00Nii hüüatas mu ema, kui nägi Lümanda suurt musta vana koera meie aida ees truult istumas. <br />Tõsi ta on.<br />Tõsi ajast, mil mulle ja Jürkale jõudis lõplikult kohale selle looma olukord ehk selgrooribid turritavad koera seljast välja nagu saatana selgroog ja kohta tal pole, kus olla. Külajutud räägivad, et koera tegelik peremees on vahetanud tahke leiva lõplikult vedela vastu.. No ei tea. Aga igatahes loom kolis meie aeda elama. Aga kui koer vahetab elukohta.. koer, truu loom... ma ei taha mõelda, mis elu tal oli.<br />Nüüdsest peale anname koerale süüa ning eile öösel valmistas Jyrka aseme puukuuri. Olgu tal vähemalt talutav pensionipõlv. <br />Kassid on küll jube armukadedad, aga kui loom ikka su oma silma all sisuliselt näljast kooleb, on ikka hull lugu küll.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-8299755116019051564?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-33987174293233347512009-02-16T09:45:00.004+02:002009-02-16T10:24:38.440+02:00Üle elatud. Mul õnnestus ämbrisse astuda nagu ikka. Kui kuskil on pang laokil, siis sinna ma ka jalgupidi satun, kindel mis kindel.<br />Esiteks, see reedene loll "nali", mis ausalt öelda on küll toimetuse "väga pläkk", ja mis tundus laupäeva hommikul sellise süütu võllandusega, võib kalliks maksma minna. <br />Teiseks, täna hommikul avastasin, et nii keel kui korrektuur olid järjekordselt mu reedel kirjutatud lolluse sisse jätnud. <br /><br />Reede ja kolmteist õigustas seekord oma nime.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-3398717429323334751?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-53277160126866704592009-02-14T12:13:00.004+02:002009-02-14T12:32:26.437+02:00Ahjaa, nilbu kirjutasin ka. Mis meenutas mulle eelmist sõbrapäeva, kus OSis kirjutasin "ajakirjanik arvab" rubriigis putodest ja keegi kurat ei jaganud välja, misse või kesse on "puto" :D Ja asendati neutraalse sõnaga "kupiido". Mis tegelt on jama, sest ma mõtlen neist pontsakatest tüütutest kunstiajaloo naljakustest ikka kui "putodest", sest seda sõna kasutas mu lugupeetud ja väga tore kunstiõpetaja kolledžis, mis praegu on transformeerunud akadeemiaks.<br /><br />Hehhe, ühesõnaga, poolikud kunstialased teadmised olid seekord teadmatuse taga ja tänases lehes olen lausa sõbralikkus ise sõbrapäeva suhtes.<br /><br />Võrdlus siin:<br /><br /> <div class="style13">JUHTKIRI - Armastajaist sõpradeni</div> Autor: <a href="mailto:meiemaa@meiemaa.ee" class="style8"><strong>MM</strong></a><br /><span style="font-weight: bold;">Laupäev, 14. veebruar 2009.</span><br /><br /><a href="http://www.meiemaa.ee/index.php?content=kommentaarid&amp;artid=28323&amp;sub=2" class="style8">Loe kommentaare</a> | <a href="http://www.meiemaa.ee/index.php?content=kommentaarid&amp;artid=28323&amp;sub=2#komm" class="style8">Kommenteeri</a><br /><br /><strong>Lind ei lenda, buss ei sõida, laps jäi haigeks, mees on pahur, naine tänitab, koondamisteade on tulekul, lörts ei taha tänavatelt kaduda jne jne. Ühesõnaga – parem üldse kõrvad pea alla panna. Või?</strong><br />Kõige tuntuma "olla või mitte olla" dilemma on kirja pannud Shakespeare. Kummatigi on sama autor samas näidendis Ophelia tegelaskujuga loonud traagilise ja peast segi armastaja võrdkuju – Valentina.<br />14. veebruar oli pühendatud armastajaile. Tänaseks on kaotsi läinud päeva algne tähendus, räägitakse sõbrapäevast.<br />Samas just kehvadel aegadel selgub tõde ehk kas sõber on ikka sõber või on tema näole maalitud igikestev klouninaeratus...<br />14. veebruar 2009<br /><br />___________________________________<br /><br /><p class="content_big_title"><span style="font-weight: bold;">Ajakirjanik arvab</span>: Kupiidodest armastajaini ja plastmass-südameist sõpradeni <a class="content_big_comment" href="http://www.omasaar.ee/index.php?content=kommentaarid&amp;artid=5833&amp;sub=2&amp;sec=0" title="Loe kommentaare">(2)</a></p> <p class="content_text"> </p> <img alt="Kliki ja vaata pilti suuremalt" src="http://www.omasaar.ee/imgfiles/image_artikkel.php?id=2643&amp;x=180&amp;y=135&amp;piirang=1" style="margin-left: 30px; margin-top: 2px; margin-bottom: 5px;" width="180" border="0" height="135" /></td><td style="font-size: 10px; padding-left: 30px; padding-bottom: 10px;" align="right"><br />Autor: <a href="mailto:ene.kallas@omasaar.ee"><strong>Ene Kallas</strong></a><br /><span style="font-weight: bold;">Reede, 15. veebruar 2008</span><br /><br /><a href="http://www.omasaar.ee/index.php?content=kommentaarid&amp;artid=5833&amp;sub=2&amp;sec=0">Loe kommentaare</a> | <a href="http://www.omasaar.ee/index.php?content=kommentaarid&amp;artid=5833&amp;sub=2&amp;sec=0#komm">Kommenteeri</a><br /><br /><strong>Neljapäeval oli see päev, mis on oma nime saanud Valentinilt. Aeg on teinud korrektiivid ja algselt armastajatele kuulunud päev on saanud neutraalse tähenduse, mil justkui tuleks oma sõpru meeles pidada. Ainsal päeval aastas.<br /><br /></strong>Küllalt irooniline, aga ainus kuulatav laul, mis mulle meenub seoses <span style="color: rgb(0, 0, 0);">14. veebruar</span>iga, on Olav Ehala loodud “Valentinipäev”. Mitte sõnagi sõpradest, mitte ainsat kupiidot, vaid armukire tõttu hulluksminev Ophelia.<br /><br />Kui sestsamast emotsioonist eemaldada hormonaalsed iseärasused, siis igasuguseid taolisi transporditud päevi ja pühasid võibki julgelt nimetada hulluseks. Tarbimishulluseks. Nüüd juba vähem, aga see ei takista iga endast lugupidavat poodi riputamast eriti nähtavale kohale südamekesi ja roosasid kulinaid, rääkimata pontsakaist kupiidodest.<br /><br />Armunute päevast on saanud sõbrapäev. Kes on sõber? Kas see, kellele on hea muresid kurta, elu ebaõiglusest jahuda ja filosofeerida elu lillelisuse või imemise teemadel või see, kellega jood koos kohvi või õlut ja arendad smalltalki, või hoopiski see, kellele ütled möödaminnes tere. Mõiste “sõber” on justkui pikaksvenitatud püksikumm, mida kasutatakse praktiliselt igaühe kohta, kellega just kana kitkuda pole. Niisiis, kui me peame sõbrapäeva, kelle päeva me siis tähistame?<br /> <br />Õiglasem oleks see päev ümber nimetada roosapäevaks või kaasinimesepäevaks või taastada päeva algne tähendus. Valik on sinu. Kui aga eesmärk on lihtsalt komme süüa või kellelegi sõbrapäeva sildi all lipitsevaid märkusi teha, aga palun. Kommi süüa võib ka päevatult. Isegi ilma teretuttavast sõbrata.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-5327716012686670459?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-45571026063709494182009-02-13T11:47:00.005+02:002009-02-13T12:24:29.024+02:00... aga tee ei lõpe, otsa sõit ei saa. (Eno Raud "Sõidulaul")<br /><br />Ja need kolm punkti seal on olulised, mitte ainult laulule, vaid tema poja, Mihkli raamatule.<br />Jah, möönan, et tekst on kohati ebatsensuurne, tuletades meelde õndsaid Tartu aegu ja Illeka perioodi, aga samas rockimehe kirjutatud tekst hakkab lonkama, kui seal pole sõnu nagu "p..s", väljendeid "minge m..ni, raisk," kui selle tegelased ei pane tina, rääkimata kõiksugu muudest tegevustest.<br />Raud uhab musta pori näkku nii endale, raamatu peategelastele kui ka lugejatele ilma hinnaalanduseta. Kõike ausalt ja otse p....st. Ja mis peamine, stiilipuhtalt ning keeleleidlikult. Egas asjata seda raamatut kiideta ja maimesta, kui saabki ühe auhindadest, mida hakatakse varsti jagama.<br />Raamatu lugemine tekitas tahtmise Sinku Vinku DVD-d vaadata või lihtsalt plaate kuulata. Mr. Lawrence ple mu lemmik kunagi olnud, aga peab tunnistama, et ka seal on oma head kohad.. momendid?<br />Sinku Vinku on aga fenomen, selline, mis tuli, et jääda.<br />Samuti võib juba öelda Raua kohta. Mees jõi, sai kaineks ning kirjutas raamatu :)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-4557102606370949418?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-77931318201770497162009-02-12T11:58:00.004+02:002009-02-12T15:38:13.614+02:00Dziis, kolleeg üle laua läks iluprotseduuridele... Ja me oleme enam-vähem sama vanad..<br />Arumaisaa miks, ta näeb ju krdi hea välja, igatahes parem kui mina ja naisem. Kannab seelikuid ja puha ning pikki küüsi. A ju siis oli tarist.<br />A nuh, ju ma ple naine, sest ei ainsatki maniküüri, solaariumi, juuksepikendusi jne. Mees maiole väliste tunnuste alusel, järelikult ebanaine.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-7793131820177049716?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-16160436980873410892009-02-11T15:47:00.003+02:002009-02-11T15:58:14.898+02:00Juhtusin eile täitsa kogemata vaatama pärast päevaluuletust (mis polndki kõige halvem ehk täitsa pandav) ja ennäe, üks päris huvitav ja omapärane leid sealt. Nime ei mäleta (ehk täitsa mina), aga hästi vahvad olid klaasist esemed. See tuletas mulle meelde, et klaas on üks väheseid mmm... materjale, mida mulle kaelas ja igal pool mujal, kus võimalik, meeldib kanda ja toas peab olema ka palju klaasi.<br />Sest klaas on kena asi, püüab valgust ja puha. Kui ma poleks mina ja ei istuks toimetuses, siis eksisteerib täiesti variant, et tekitaksin klaasist enda meelest lahedaid asju. No kui just ei grimeeriks kedagi ;)<br />Tähendab ju mu päkapikunimi (Kheled) ka klaasi...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-1616043698087341089?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-47621408232432919972009-02-10T12:47:00.000+02:002009-02-10T12:48:30.190+02:00valgus vaiksetel<br />vihmast nirisevatel<br /> sügiskevadistel tänavatel<br /><br /> vaikus jäätunud<br /> pannkooke täis merel<br /><br /> vaakum inimestes<br /><br /> sel kõigel ei ole tähtsust<br /> sest haldaja näitas pöidlaga alla<br /> ning vaiksel<br /> verest märjal weebil<br /> tappis viimane<br /> sportlane oma blogi<br /><br /> saagu tühjus!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-4762140823243291997?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-82748798717847722742009-02-09T17:22:00.005+02:002009-02-09T17:52:52.321+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/SZBN0NiiqRI/AAAAAAAAA3c/BoSVUu0m1Os/s1600-h/60023254.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 110px; height: 150px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/SZBN0NiiqRI/AAAAAAAAA3c/BoSVUu0m1Os/s320/60023254.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5300822320798148882" border="0" /></a>Eile oli silves kaks õudukit järjest, no oli.<br />Esimest vaatasin, sest tundsin, et neist teine, grudge'i taoline tõeliselt meeli halvav film "Katik" oleks enam kui liig. "Saatana selgroog" on aga selline naha vahele pugev linateos, et võibolla niimoodi oligi parem. Nagunii kordavad nad seda "katikut" veel ja veel.<br />Verdtarretama paneva õuduse asemel anti "Saatana selgroos" edasi doseeritud hirmu ning tõeliselt karm oli vaid vaimu läbi ukseaugu piiluv silm.<br />Peale täisverelise õuduse näidati head pilti ning tervikuna töötas asi kui lihtsalt hea film, mitte kui hea õudusfilm.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-8274879871784772274?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-41288092919262557932009-02-06T13:54:00.003+02:002009-02-06T13:58:10.471+02:00<a href="http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=28188">Imeline pääsemine uppumissurmast ehk Ollu eksklusiiv</a><br /><br /><a href="http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=28176">ja loe lisaks.</a><br /><br />Ja üleüldse politsei valetab pressile.<br />Kui ütleb, et mees ei taha oma nime ega lugu avalikustada, aga mees ütles MM-le, et tal on hea meel, et ajaleht kajastab tema lugu.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-4128809291926255793?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-26413276101486422962009-02-06T10:06:00.002+02:002009-02-06T10:17:20.482+02:00Ehk Saare maakonna paberlehed kajastavad mehe uppumist (lehed lähevad trükki 6-7 tavaliselt, ok omasaar läheb viimasel ajal poole kaheksast) ja samal õhtul selgus, et polegi laipa. Kallis kadunuke roninud oma jalul veest välja. <br />Ilmselt on tal päris põnev vaadata ja lugeda versioone oma surmast tänastest lehtedest, ehk kõigest sellest, mida neegrid välja kaevasid. <br />Ja mis osutus õnneks valeks.<br /><br />Toreda fiktsiooni saaks. Kui mees üle kuulata ning lisada mõned värvilised detailid. Ainult et... millal?<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-2641327610148642296?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-58544651842841953572009-02-03T13:19:00.006+02:002009-02-03T13:38:25.025+02:00Sellist pealkirja kandis üks Lõuna-Korea film, millele juhuslikult eile öösel sattusime. žanrimääratluselt õuduk. <br />Vahest natuke liiga koeralik, et minu õudusmaitse saaks hirmu naha vahele, aga muidu täitsa vaadatav.<br />Mälestustega mingi sasipundar, kus sekka näitab ringiratast sirbiga tapmise eri versioone. Iga uue vaatamisega mälestus muutub, aga see ei tähenda, et kordki oleks reaalselt toimuv neis "klippides" tabatud... No see viimane kõrvale jätta. Mets kui süüme ja must maja kui lünklik mälu.<br />Igatahes oli seal väga vahva legend, mille kohaselt inimene, kes sureb konkreetses metsas, elab seal edasi ämblikuna. Tal ei ole mälu, sestap ta ei tea, kes ta varem oli.<br />Aga kui surnud inimene tuleb kellelegi meelde, siis ta vabaneb ämblikukestast ning ...<br />vat edasi ei salvestanud ära.<br />Kas vabaneb üldse elamise painest või siirdub uude ellu? Või jäetigi see lahtiseks. Igatahes kujutelm edasi eksisteerimisest ämblikuna mind kui ämbikevihkajat väga ei häirinudki. Peamiselt sellepärast, et see mõte ise on võluv ja huvitav ning ämblikevõrgust pressitud tabletidki kuidagi muljetavaldavad.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-5854465184284195357?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-13461198749263950702009-02-02T21:41:00.003+02:002009-02-02T21:55:59.333+02:00Mõnikord satun sõprade-tuttavate plogidele, mille ammu teadsin hingusele läinud olevat. Ja vahel on need tuhast tõusnud. Omandanud optimistlikud noodid ja puha. <br />Ma vist ei ole veel küllalt vana, et olla optimist. Kuigi oliive söön ja Louis Armstongi kuulan. Vahel. <br />Olen taas sattunud Tolkieni lainele. Vaatasin SI uuesti üle ja loen triloogiat. Ja kui reedene palk tuleb päeval ja mitte pimedas öös, siis lähen ja omandan muudki peale tähtteose. Ilmselt Martha süü. Ma olin ise nii rahul-nii rahul selle küljega, aga tegelikult oleks saanud ka paremini. Kuid mitte mina ja mitte praegu.<br />Ahjaa, esimene elulooraamat, mida lugesin, oli nii hea, et hulk aega ei taht midagi taolist kätte võtta. See juhtus kunagi lapsepõlves. <br />Aga nüüd võtsin, osaliselt töö tõttu, osaliselt uudishimust. Ja see ON hea raamat. Kersti Kreismannist. Nii visuaalselt kui tekstiliselt.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-1346119874926395070?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-46785195351514461742009-01-30T15:45:00.002+02:002009-01-30T15:58:35.253+02:00Ajakirjandus ei ole kirjandus. On masendav. Päevade-kuude-aastate viisi masendust. Et pole aega-jaksu kirjutada midagi oma.<br />Igapäevase naha alleshoidmine võtab kogu mu olemasoleva ressursi. Sest kui tööl ei pea vihtuma poognate viisi päevakajalist, siis kodus, pärast viit päeva kirjutamist pole enam mõtlemisruumi ega aega. Ega jõudu. Ega tahtmist. <br />Ambitsioonid on vajunud mutta. Sinna, kuhu kõik kord maetakse. Mitte et need kunagi oleksid suurejoonelised olnud. <br />Ei teki isegi enam mõtteid, hea, kui suudan ennast lugema sundida, midagigi. Muud kultuuri on üle pea ja kogu aeg. Hea, kui leidub filme, mida jaksan vaadata. Silent Hill on muuseas väga-väga hea. Julgen kõrvutada Hellriseritega. Nii ideeliselt kui pildiliselt.<br />Ja sinna kõik lähebki. Krdi mõttetu värk. Kellel neid lollakaid lehelugusid ikka vaja on... Umbes sama nüri töö kui kõik muu... töö. Loomingulisust pole ollagi, ainult skeemid. Mõned nüansid, mille suudad ridade vahele paigutada, aga ikka on see kõik igapäevane pullikaka.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-4678519535151446174?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-78307638112022232952009-01-22T21:58:00.008+02:002009-01-22T22:33:18.845+02:00RIP Toyota Yaris (numbrit ei mäleta)<br /><br />hall ja hõbedane yaris<br />munamoodi seljakott<br />täitsa oma armas yunnu <br />ise sõitsin, ma ei valeta<br /><br />Ilus oli olla<br />suisel ajal, kevadeti<br />ka<br />sügis sind ei murdnud<br />pehme talvgi halastas<br /><br />aastaid polnud, <br />ainult mõnikümmend kuud<br />sõitsid kraavi nina muda täis<br /><br />ellu jäid<br /><br />keegi narr sind ära tegi<br />kraav kummardus su ette-taha<br />nüüd maha<br />sind kanti eest ja tagant<br /><br />täitsa jama :(<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-7830763811202223295?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-75131507729799000992009-01-22T13:04:00.004+02:002009-01-22T13:10:54.348+02:00On hea tava kiruda ilma. Küll on liiga külm, küll liiga soe, küll ajab higistama, küll on teed liiga libedad ja mida kõike veel. Ilma kaela saab ajada ka paha tuju ja selle, et laps sai koolis kahe ning sellegi, et naabrinaise kisa kostab läbi seinte. Ilm on alati süüdi. Peamiselt selles, et ta on olemas. Aga kui ilm ükskord lakkaks olemast, oleks ka paha ning siis kirutakse seda, et miks ei ole kevadvihmu, lörtsi, tuult ja tormi, kõrvetavat päikesepaistet... Kui on üldse kirujat.<br />Mina ei kirunud. Ainult aevastasin, tirisin mantlit tekina põlvede peale ja mõtlesin sellest, et see sõit ükskord läbi saaks. Tegevuskohaks pühapäevane Tallinn-Kuressaare hommikune buss. Uni, korralik pidu nädalavahetusel ja algav tööpäev nõudsid, et saaks vähemalt paar tundigi magada. Aga ei. Kõrvetav külm puges riietest läbi naha alla, leidis tükikese mantliga katmata kohta ning imbus jäise nõelapadjana põlvedesse. Unega võideldes tõusin püsti ja ronisin mööda eriliselt kitsast vahekäiku bussijuhi juurde. See näis võtvad tunde. Bussijuhiks oli mütsi alla peitu pugenud jääkaru, kes urises mu peale ja paljastas ähvardavalt kihvad. Seletasin kähiseva häälega, et võin välja näha küll kui pingviin, aga külm on mul ikkagi. Vastuseks kostis taas lõrinat ning bussiuksed lendasid plaksuga lahti. Avasin silmad, olime Virtsus.<br />Nüüd ma aevastan, püüan ninasse kogunenud olluse korralikult ja regulaarselt välja nuusata ning ignoreerida kassi kurgus. Rääkimata sellest, et vesi silmis teatab palavikust. Aga ma ei kraadi, sest õige mul vaja teada, et tuleb tekkide alla pugeda ning... kiruda. Vastikut bussi ja mõtlematut bussijuhti, kes taipas soojenduse sisse lülitada alles pärast praamilt maha sõitmist. Möönan, et praegu ongi selline aeg, kus suurem osa tuttavaid kas köhib, nuuskab, aevastab kodus või mängib tööl kangelast. Aevastades, läkastades ja nuusates. <br />Ma ei ole kangelane. Kui kraadiklaas ikka midagi kõrgemat kui pelgalt 37 ühikut näitab, jään koju, joon meega Coldrexi ja söön midagi maitsetut. Kui silmist just vett välja ei pritsi, siis panen DVD-mängijasse veel vaatamata "X-files’i" osad ning tukun teleka ees, kass kaisus. Siis ootan nädalas kord kodukülla saabuvat arsti ja lähen teda vaatama. Sinine leht ei ole küll nii mõjuvõimas kui nõukaajal, aga midagi ikka. Teen patsillidele tünga – nad ei saa end levitada veel tõbedest puutumata kolleegidele.<br />Vanarahvas ütleb, et mis sa köhid, osta vildid. Oleks see nii lihtne. Vildid on, aga köha on ka. Ja mis neist viltidest kasu, kui vett tuleb saabastesse sisse nii taevast kui maa pealt. Alles see oli, kui maad kattis ühtlane ürgmuda (muuseas, vanad kreeklased nimetasid seda ollust apeironiks) ja tuul piitsutas õelalt irvitades vihma näkku. Nüüd jääb veel ära oodata, millal taas saabub Eestimaale ja eriti Saaremaale omane sügis-kevad ning siis saab jälle kiruda. Halba suusailma. Ilma. Ikka ja taas.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-7513150772979900099?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-34956222947809404572009-01-21T12:57:00.003+02:002009-01-21T13:13:51.218+02:00Haige olemise üks plusspooli on kindlasti see, et avaneb suurepärane võimalus kehastuda närivate ja urisevate lemmikloomade padjaks. nagu nüüdki. kolmesõrme trükk ja ei ühtegi liigset suurt tähte...<br />kirjutasin selle nädala käo. tuli paskvill. ise olen peaaegu rahul. ja kui mõelda, et selliseid asju on võrratult lihtsam kribada kui uudiseid või reportaaze elust ajakajalistel teemadel, mis hõlmavad pea kogu mu aja, siis... nojah, pole ma vist suurem asi ajast kirjutaja. õigemini, paskvillid tulevad paremad välja ja nõuavad vähem aega ning muidugi on neid lihtsalt mõnus kribada. kui ajalehel oleks selline püsirubriik nagu paskvill suvalistel teemadel, siis trügiks lausa jõuga neid treima.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-3495622294780940457?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-12371708336543158622009-01-08T14:47:00.003+02:002009-01-08T14:56:59.250+02:00Kõik on enamvähem oki-doki, aga üks veider asi on küll.<br />Südame negatiivne rotatsioon, tähendagu see mida iganes. Põhimõtteliselt seletab see ära ka mu kõrge vererõhu (vähemalt ma arvan nii) ja ilmselt ka mõned teised asjad. Küll aga on veider, et kui ma üle 10 aasta tagasi olin Kuressaare haiglas uuringutel, ei suvatsetud mulle EKG-d teha... ja muidugi see mäletamisväärne koormustest, mille tulemusel arvati, et ma söön liiga palju (kuigi mul oli üks söögikord päevas) ja teen trenni vähe (siis tegin 5 korda nädalas a 3 tundi jutti), mis näitab seda, et lihtsalt ei viitsita põhjuseid uurida. Ja kui ma nüüd kõrvad pea alla panen, siis laiutavad käsi, et kesse võis seda teada.... Ääh, ühesõnaga.<br /><br />Teine veider asi juhtus täna öösel. Piinlik, aga tõsi. Ärkasin sellest üles, et jube eba tunne oli taguotsas, ja lidusin kempsu. Aga eba tunne ei läind paremaks, sestap kärutasin Jyrka soovitusel No spa sisse. Pärasooles oli nagu kramp või midagi. Pikali olla ei saanud, sest ükskõik mis asendi valisin, oli kas valus või väga ebameeldiv... Õnneks rohi aitas, ja jube väsimus.<br />Praegu on natuke hell, a noh... ju läheb üle. Muidu on nii, et kutsun Viljandis jälle kiirabi järele. A seal ple praegu Manti, kes transpordiks tagasi.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-1237170833654315862?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-46138031596416010582009-01-01T16:50:00.005+02:002009-01-01T17:05:56.225+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/SVzaVulEAkI/AAAAAAAAA1k/6_1mSiPfRHc/s1600-h/talv+045.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 239px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/SVzaVulEAkI/AAAAAAAAA1k/6_1mSiPfRHc/s320/talv+045.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5286340129441710658" border="0" /></a>Üle elatud, faking 2008. Et su põrm mädaneks ja kõduneks ja et kunagi ei kasvaks su haual midagi peale rakvere raipe. Või tegelikult, see viimane on peaaegu et liiga hea.<br /><br />Neile, kellele ma tere ei ütle: sama toredat uut aastat kui oli minu vana. Ja mõnedele veel. Eriti valetajatele.<br />Neile, kellele ma tere ütlen: et uus aasta ei oleks teil nii suurepärane kui minu vana.<br />(et siis jah, meelde tuletades vana, hallitama läinud sõna mineviku ja tuleviku kohta.)<br /><br />Ahsoo, ma ei luba midagi ega kellelegi. Käige katusele!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-4613803159641601058?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-89941067040839123952008-12-27T00:03:00.006+02:002008-12-27T00:12:26.895+02:00kui alasti ja valge unenägu<br />on täitnud meeled<br />noorukesest lapsega naisest<br />ja viasati kasti tassivast<br />habemesse muigavast mehest<br /><br />kui oled mõelnud tähti<br />ja neid mille eest keeratakse<br />siga pakendisse<br />puude latvadesse<br /><br />siin käes on jõul,<br />jõuluaeg<br />kus silm võib puhata kõikidest<br />hingedest, tähtedest, superstaaridest<br /><br />sest päike puges pessa<br />ja näeb seal alasti unenägusid<br />aasta lõpuni<br /><br />peamiselt<br />tõmmust lapsega naisest<br /><br />kolm tarka tulevad hiljem ja<br />kolm risti kolpade mäel<br />hoopiski kevadel<br /><br />kinke peab ju hoidma helgemateks<br />ja valgemateks päevadeks<a name="Rate45119"></a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-8994106704083912395?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-62454834569300279112008-12-15T19:06:00.003+02:002008-12-15T19:14:26.032+02:00Tõsiselt.<br />Uskumatu, uskumatu, kui tsiteerida.. (nojah, mul on auklik mälu), aga tõsiselt oli vahva. Ühelt poolt tõeliselt head lauljad, siis need vahepealsed, kes enam-vähem laulavad ja siis udupasunad. A päris stiilsed need viimased. Ning kõigil oli lõbus, see on peamine.<br />Laupäeva öö vastu pühapäeva veetsin toimetuses ja unesegasena ärkasin miski kolina peale poole viie paiku üles... teagi nüüd, kas uskuda toimetuse kummitust või mitte.<br />Ahjaa, ja Mandi teksti lugesin. Algus on väga hea. Romaan läheb kohe käima ja ägedalt. Ei miskit molutamist. Kui samas tempos edasi läheb, tõuseb ta üheks mu kõige-kõige lemmikumaks eesti autoriks. Ja neid plegi nii palju, vaid paar-kolm...<br />Ja loodetavasti on mul omme aega Scalzi viimased 10 lehekülge ära toimetada... Kuna kiire läks vahepeal mööda ja Heino Väli trügis jõuliselt vahele, on see venima jäänud. Tõesti mai päd. Aga tekst on jällegi väga hea.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-6245483456930027911?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-23520484335121197272008-12-12T09:49:00.002+02:002008-12-12T09:59:23.420+02:00Ehk aeg-ajalt tekib selline kade tunne. Et näedsa, sellel ja sellel on aega tegeleda oma hobiga, mul ple muud kui pimedas tööle, pimedas koju, vahele kas mustas augus öö või küüntenärimine... Jah, sellist laadi küüntenärimine, et ärkan sada korda öö jooksul üles. Kaks-kolm korda äratavad mind küll kassid... a see on selline... loodus, ma ütlen.<br />Trintsil tuli von Krahlis etendus välja, Postimees oli päris armulik. Mant saab kohe-kohe oma uue romaaniga valmis... Minul vinduvad asjad siin ja seal.. tagatipuks unustasin hommikul koju kirjatöö, mida peaksin korrektuurima ja täna ära saatma.<br />Üldse on nii, et kodu, see on kassid, koer ja voodi. Viimasel ajal.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-2352048433512119727?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-24245887095396232582008-12-01T09:44:00.003+02:002008-12-01T09:57:17.100+02:00Kõik maailma pühad persed kokku, ma ükskord need korrektorid maha löön!<br />Ja kas sõna "taust" on nii mõistetamatu, et seda peab sõnastikust otsima? Kindlasti ei leia vastet: imepisike pilt ülal paremal nurgas.<br /><br />Viimane kord, kui ma kedagi usaldan. see tähendab ühtlasi pühapäevati tööl jõlkumist ja esmaspäevast vaba. vms. Muidu soolaku oma kultuurikülg sisse.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-2424588709539623258?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-63422197158472530102008-11-24T21:09:00.001+02:002008-11-24T21:12:36.433+02:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/SSr8jbjiPRI/AAAAAAAAAmQ/_KcSmKToR9M/s1600-h/auto+044.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/SSr8jbjiPRI/AAAAAAAAAmQ/_KcSmKToR9M/s320/auto+044.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5272303999413009682" border="0" /></a><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/SSr8jUs8cVI/AAAAAAAAAmI/fOZ5XVDwrSo/s1600-h/auto+039.jpg"><img style="margin: 0px auto 10px; display: block; text-align: center; cursor: pointer; width: 320px; height: 240px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/SSr8jUs8cVI/AAAAAAAAAmI/fOZ5XVDwrSo/s320/auto+039.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5272303997573427538" border="0" /></a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-6342219715847253010?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-8973919400543954212008-11-24T17:11:00.010+02:002008-11-24T21:01:19.608+02:00Igasuguseid asju.<br />Huvitav, palju eluohtlikke ja napakaid ning kurbi olukordi peab veel läbi elama, et ennast ikka veel elusana ja õnnelikuna tunda...<br />Põgus loetelu:<br />1. Pea ees, püstloodis 3 meetrit vabalangemist vastu kivimüüri - vapustus ja ajutine hämarolek.<br />2. Trepilt komistamine ja kukkumine ülikooli peahoone 3 korruselt - vapustus ja peakumin.<br />3. Alpides rippumine mingi näruse poolemeetrise männi küljes kuristiku kohal ja ülesronimine muldapeitunud juurte abil - ajutine vapustus ning siiani õõvastav tunne.<br />4. Tulekahju avastamine ja selle kustutamine elumajas. Peitupugenud laps alumisel korrusel - paras põlvik ja suht intensiivne mälestus.<br />5. See lapsejama - eluaegne vapustus.<br />6. Vägistamine - nõmedus, aga ei mingeid kestvaid hüsteeriaid.<br />7. Teenimatu OS kinganumbri suuruse tšekkamine ehk täpselt 0 - lühiajaline trauma.<br />8. Tänane kraavipanek - ei ole täies mahus kohale jõudnud... aga mõjub kindlasti rahakotile ning ettevaatamatusele... ehk siis ilmselt tekitan massiliselt matuserongkäike.<br /><br />(pilt siis, kui elu ja tervisega olen kodus tagasi)<br /><br /><br />Huvitav, kas on ette nähtud ka lennuõnnetus ja laevahukk, uppumisoht... Kusjuures neid kõiki meeldib mulle pigem Lostis vaadata kui ise üle elada.<br />Muuseas, nägin täna öösel Sayidi unes küllalt võimsa mälestusena. Veider, mis.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-897391940054395421?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-91839860548831869542008-11-16T16:58:00.002+02:002008-11-16T17:13:37.499+02:00ehk panin kirja oma mälestused kolmapäevasest nelja kirjanikuga kohtumisest. Päeva alguse tegi pentsikuks asjaolu, et kui Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärv pidid minema raadiosse esinema, siis vaid üks neist läks. Maidea, võibolla on oma roll mängida sellel, et sain Karlal pintsakust kinni, enne kui väljus uksest või tundis ta mu ära või ei viitsinud ta lihtsalt raadiosse vantsida. Igatahes sinna ta ei jõudnud, küll aga sain mina inteka.<br />Seekord tegin eksperimendi ehk kirjutasin mälu järgi hommikut üles. Eidea, kas kõik läks täppi, a noh, mis seal ikka pange panna. Kui kirjanikud kohal, rääkitakse ikka kirjandusest, kirjutamisest ja lugemisest. Isegi mõnd eredat ütlemist mäletasin.<br />Niipalju siis sellest.<br />Tegelt tahtsin kirjutada sellest, et läbi Mehise käe sigines mu laua peale värske Vikerkaar. Ja avaluuletus on ka seekord hea. Kui eelmine kord sain maigu suhu Herbertist, siis seekord tekitas uudishimu Ouologuem Yambo. Noh, mõnikord on ka neegrid inimesed, eriti kui kirjutada oskavad.<br />Aga Herbertist veel seda, et tema tekstide lugemine tekitas peapöörituse. Ammu ei olnud ma midagi nii head lugenud. Ning veidral kombel märkasin sarnasust... oma kujundite ning tema omade vahel. Niiet ikkagi hulkuvad mõtted. Või et kõik on tõepoolest ära kirjutatud. Havel havelim ühesõnaga.<br />Pea võis ka seetõttu hakata ringi käima, et värskelt enne seda lugesin.. khmm, ei taha nüüd ka nii halvasti öelda, aga üsna algelist ning lihtsakoelist värsiraamatut, mida toimetan. Raske seda teha pole, aga iga jumala kord nõuab tema tekstidega tegelemine eneseületust. Niivõrd võõras ja mõttemaailmalt teistsugune... Aga noh, mis seal ikka. Tuleb teha, kui ettevaatamatult lubanud.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-9183986054883186954?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-16684476286139013602008-11-09T18:30:00.005+02:002008-11-09T18:47:05.840+02:00Nii jah.<br />Enam teisiti ei saanud, vererõhk tegi kummalisi trikke ja nii ma end arsti juurde vedasingi. Esimene kolmveerandtundi möödus külanaiste jutte kuulates a la, et ei viitsi oodata, aga aega nagu ikka oleks. Prsse. Mul pole ootamise vastu midagi, aga aeg kippus napiks kätte minema. Nii võtsin Lyl sabast kinni ja sain enne penskareid arstiga vestlema. Tugev 10 minutit tuli ära.<br />Pärast seda kappasin maavalitsusse ja siis Oma Saarde, Rita jutule. Kui toimetusse saabusin, teatati mulle, et ple vaja üldse kuhugi üritusele minna, a noh, ma ka nagu naiskodukaitsja ja läksin siis ühist üritust toetama. Oma Saar oli täies koosseisus ja ülegi kohal: 2 reporterit, 1 fotograaf, 1 toimetaja ja 1 peatoimetaja... kaardivägi missugune. Mis sest, et 2 neist olid kui naiskodukaitsjad ;)<br />Olin reedel üsna audis oma vererõhu pärast ja ei suutnud selgelt mõelda. Mida sa mõtled, kui kiiver peas ja pulss taob kõrvus. Seega, isajutt imes. Mitte küll sajaga, aga oleks saanud ka paremini, ainult et mitte reedel ja mitte nii kiiresti. Pealegi, mina isasid ei tea ja olin tegelt väga vale inimene sellest kirjutama. Lugesin sedagi võiduks, kui artikkel on loetav ja asjalik. Haledaid asju ei oska kribada ja ka mitte seda, et poetas pisara sinna või tänna. Need võib rahulikult omale hoida, mina neist ei kirjuta :).<br /><br />Niisiis selge, et reedel maijõudnud grammigi mõelda esmaspäevasele küljele ja seetõttu on ta just nii hädine nagu on. Ma ikka ei jõua olla nii uudistes kui kultuuritoimetaja, mis sest, et viimane osalise koormusega.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-1668447628613901360?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-26044493253381603422008-11-06T18:22:00.002+02:002008-11-06T18:23:41.913+02:00Kuidagi märkamatult on saanud hingedeaja sümboliks küünlad. Neid on igal pool ja kõikjal. Nad justkui paljunevad. Alles oli mõni riiulivahe ja kindel kaubandusasutus küünlaid täis, nüüd aga pea igal pool. Vahet ei ole, kuhu sisse astud, vaatavad nad sulle vastu. Riiulite, kappide ja lettide peal, virnades, rivides, viirgudes, rühmades, salkades, malevates... Iga endast lugupidav pood ostab hingedeajal ja jõulude eel tohutul hulgal küünlaid sisse. Ostke, ostke! Ostke ometi!<br />Ma ei tea, kuidas teie, aga minul on kuidagi kodune ja samas pelutav kõndida erivärviliste küünalde ees ja vahel. Muuseas, selle sügise uudisvärv on must. Kui varem võis Saaremaal tikutulega otsida musta värvi küünlaid ja see, kes rahuldus pikkade otsingute tagajärjel kas tumesinise, -punase või -rohelisega, võib nüüd rahumeeli sobiva kuju ja maksumusega musta küünla endale korvi torgata. Miks pelutav? Sest küünlaid on nii palju, nii tohutult erinevates värvigammades, erinevate kujude ja suurustega. Nad karjuvad puhtalt oma olemasoluga sind oimetuks. Ostke, ostke! Ostke ometi!<br />Mis on hingedeajal pistmist küünaldega? On üldse? Pikad õhtud ja pimedad ajad justkui nõuavad elavat tuld. Tuld, mis annab soojust, mitte seda va Eesti Energiat nuumavat leitist, mille üldnimetus on lamp. Elav tuli on see, mis hoiab eemal pimedust ja kõike seda, mis seal leidub. Vanarahvas pidas seda, mis jääb pimedusse, nii füüsilisse, vaimsesse kui atmosfäärilisse, kuidagi hirmutavaks. Võõraks. Tehes väikse meelevaldse ekskursi, võib mõelda end aega, mil inimloomad õppisid tuld tegema ja seda hoidma. Tuli hoidis eemale tundmatuse. Tundmatus tuli aga koos pimedusega. Niipea aga, kui valitseti tuld, oldi võimsad. Sest enam polnud pimedust, oli tuli, päikese analoog, mis hoidis eemale ohtliku. Päike oli jumalus. Esimene ja olulisim. Niisiis on tuli, eelkõige elav tuli kui tagatis, et midagi halba ei saa juhtuda. Jumaluse varigi hoiab eemal tundmatuse.<br />Kas küünal elava tule analoogina hoiab eemal tundmatuse? Kahtlen selles, pigem on ta kui meeldetuletus esivanemate kommetest, tavadest, enamasti ei teadvustata tagapõhju ja kas peakski. Oluline on see, et küünlasoojus ja valgus on hea. Ökonoomne, kui soovite. Pigem aga siiski kui meeldiv rudiment alateadvuses. Küünlad ja hinged. Mis neil võiks ühist olla? Väga levinud, ilmselt nii elava pildi kui raamatute vahendusel tekkinud järeldus on see, et küünla äkilist, ilma põhjuseta kustumist peetakse hinge kohalolu tunnuseks. Nii andvat hing endast märku. Kui leek liigub, näitab ta kas seda, et hing on tulekul või liikumas. Kuigi tavaliselt on põhjuseks tuuletõmbus, ei või iial teada, kas tuules mitte hinged ei liigu. Kas ei tule tormituulega öiti aknale koputama, kaarnana aega surnuks kraaksuma, liikuma tubade pimedates nurkades, valvama inimesi ja nuruma süüa. Tuld surnuks puhuma<br />Hoidke seda mõtet, sest on hingedeaeg ja ei või iial teada, millal elavat tuld on vaja. Kasvõi selleks, et mõelda tundmatust ja tuntust ja sellest, kust läheb piir ja kas üldse.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-2604449325338160342?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-12562523189361993472008-11-06T18:15:00.001+02:002008-11-06T18:15:49.691+02:00mu sõnad paljunevad<br />nagu kassid<br />vaikselt ja aastaringselt<br />küünistavad või liputavad<br />koera kombel lausetega<br />justkui sõltuks sellest<br />maailmarevolutsioon.<a name="Rate43374"></a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-1256252318936199347?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-70504243143610451392008-11-03T17:50:00.005+02:002008-11-03T18:36:33.793+02:00midagi ilusat. Midagi hingele. Samas on hing väga kahtlane kvaliteet. Hinge poetakse, minnakse, hing võib valutada, rõõmustada, hinge saab minna mida iganes. A kuhu siis? Ja milleks? St, ilma tausta ja konkreetsuseta on kõik üks suur ja ümmargune kõlksatus. Mida mai viitsi juba ammu kuulata ega teada. Teeb see mind hingetuks?<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/SQ8n1mFsQYI/AAAAAAAAAjo/MPdaGLLtft0/s1600-h/Mist2007.jpg"><img style="margin: 0pt 10px 10px 0pt; float: left; cursor: pointer; width: 197px; height: 320px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/SQ8n1mFsQYI/AAAAAAAAAjo/MPdaGLLtft0/s320/Mist2007.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5264470291130368386" border="0" /></a><br />Õues on koerailm, kuhu koera ei taha ajada. Külm, tuul, udu. Udu on lahe. Vahel sõites udus ja tormiga tekib tõeline Udu-tunne. Teate küll, see Kingi film. Ja füüsiliselt tajutav hirm, et keegi on tagaistmel, hingab kuklasse ja sirutab kohe-kohe oma limased kombitsad ümber kõri. Huvitav, et selge pimedusega ei teki kunagi taolist kujutelma.<br />Selge pimedusega jooksevad puud vastu ja lasevad aega mööda. Mina ei liigu, olen autoga ühes ja samas punktis, aga kohad muuvad, sujuvalt ja veenvalt. Aeg on sõbralik ja viib mind kohta, kuhu tahan jõuda. Nauditav. Ainus, mida ma pean tegema, on võtme keeramine. Laskma Mungal kähistada laule. Või mis parasjagu juhtub mängijas olema.<br /><br />Mulle teeb mõnikord lõbu narrimine. Narrimise pärast. Et kuidas ja millele inimesed reageerivad, kuidas kaasa jooksevad või vastupidi, hakkavad käte ja jalgadega vehkima. Kahju, et siin toimetuses on nii mõistlikud inimesed, ei viitsi manipuleerida, samas on mul tunne, et OSis saaks nii mõnegi eduka eksperimendiga hakkama, eriti viimaste sündmuste valguses. A noh, ärritus seegi, kui jalutan sealt sisse ja välja. Mitte et ma seda naudin, Jürka elab seal.<br /><br /><span style="font-style: italic;">Most hated</span> list on täienenud. St, et ma hulk aega kaalusin, kas ikka on mõtet. Ilmselt ei ole. Vihkamine ongi jama. Kui enne oli tervelt 3 tegelast, kellega ma kunagi sõna ei vaheta ega keda ple olemas mu jaoks, siis nüüd on 4. Õige. Algab S-tähega, vahel on kaks ii-d ja lõpus on r. Samas see on lapsik. Nii või naa. Sest mis mul siin häda ja võibolla oligi parem. Saab hommikuti magada ja puha. Ja nööritõmbajad on mujal. A kurat, ikkagi oli see karjuv ülekohus. Mis läks hinge ja sealt välja saadan enam ei tule. Löö või lõika.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-7050424314361045139?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-8765225047461529092008-10-29T11:32:00.003+02:002008-10-29T11:47:18.597+02:00Californication on endiselt hea. Paljude heade asjade seas nautisin blogimise mõnitamist. Peamisega Nõus.<br /><br />Ses osas, et mida kuradit? Blogi on ajakirjandus? Mis otsast? Ja miks peaks olema blogi päevakajaline? Samas tundub, et just sellised pluss seks pluss tehnopedendus ruulivad. WTF ühesõnaga, rõvedusi kasutades rõveduste kohta.<br />Blogi on väärtuslik vaid siis, kui see on päevakajaline. Hahaa :D kiibistaks siis kõik inimesed ära, tooks ulme maa peale ehk siis saaks inimesed otse veenidesse kõiksugu infi.<br />Ei sekunditki enam paberväljaannetele, ei ole vaja ka rohmakat klaverit ega kuvarit lauale. Missasja, kõik otse ajju. Puhas ja puhastamata infoloba. Otse verre.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-876522504746152909?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-10855065411645716372008-10-27T14:49:00.003+02:002008-10-27T15:09:01.456+02:00Kui inimesel on vaenlasi, siis ta on elus. Mul on heameel deklareerida, et avastasin ühe ja vägagi jõulise vaenaja. Meil on see vastastikune, teate küll.<br />/miks see küll mulle nalja teeb? :D/<br /><br />Muidu panin pange ühe looga, sest mainäind, et see on uudistes. Nojah, ikkagi on hea OSi süsteem. Lehed seinal ja siis kohe näha, mis kus on. Ei teki segadust ega midagi.<br />A nüüd hakkan tööle.<br /><br />Aijaa, filmid saabusid. Logistasin just autoga sellel teelõigul, mis on mõeldud neerude põrutamiseks ning autode lõhkumiseks, kui helistas Jyrka ja teatas et Serenity, Californication ja Dresdeni toimikud on saabunud.<br />Ühesõnaga, pidu, pidu!<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-1085506541164571637?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-91650797765576522662008-10-20T21:50:00.004+03:002008-10-20T21:58:59.676+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/SPzTqcO6D4I/AAAAAAAAAjg/TCKHjYyUiR0/s1600-h/grey-wolf-snow.jpg"><img style="margin: 0pt 0pt 10px 10px; float: right; cursor: pointer;" src="http://2.bp.blogspot.com/_3wR7teoEoTk/SPzTqcO6D4I/AAAAAAAAAjg/TCKHjYyUiR0/s200/grey-wolf-snow.jpg" alt="" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5259311190948581250" border="0" /></a><span style="" lang="ET">LibaPihtimus<br /></span><p class="MsoNormal"><span style="" lang="ET">tead ma<o:p></o:p><br />käisin meheks<o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span style="" lang="ET"><o:p></o:p>su unedes ja nuga peos<o:p></o:p><br />sind võtsin<o:p></o:p><br />mehena <o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span style="" lang="ET"><o:p></o:p>ning ärkvel olles uneldes<o:p></o:p><br />jäin küljelui-<o:p></o:p><br />seks<o:p></o:p><br />libana<o:p></o:p></span></p> <p class="MsoNormal"><span style="" lang="ET"><o:p></o:p>kuid tead<o:p></o:p><br />su verd ma toona </span><span style="" lang="ET"> siiski</span><span style="" lang="ET"> sõin<o:p></o:p><br />kui mind sa ema-<o:p></o:p><br />seks sa<br /></span></p>...<br />(ise tead)<br /> <p class="MsoNormal"><span style="" lang="ET"><o:p></o:p><br /><o:p></o:p></span></p><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-9165079776557652266?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-80745386401281427332008-10-18T07:45:00.002+03:002008-10-18T08:03:00.642+03:00kõhutunne on õige asi.<br /><br />Mida vähem ma tean, mis toimub väikses puust linnas ehk Kuressaares, seda õnnelikum ma olen.<br />Ei, ma ei taha teada, kes kellega käib ja et ma olin OSi nõrgim lüli ja miks kodanikel ei jätkunud julgust mulle seda välja öelda.<br />Ma ei taha teada, mis toimub teatrimajas ja selle ümber.<br /><br />Irooniana pean teadma infot, fakte, oskama neid lausestada. Irooniana oskan ma seda, ükskõik, mida kodanikud arvavad. Kui nad ei tea põhjuseid, ei saa aru, miks ja kuidas ja mis valemiga, millest me üldse räägime?<br /><br />Jah, ma mõnikord lasen üle nurga, kes ei teeks seda? Jah, mulle meeldib rockmuusika ja ma luuletan. Ja siis? Jah, mind ei huvita raha ega pangad ega ka see, et kust see tuleb ja kes kelle kinni maksab. Mis sellest? Jah, mulle on olulised Inimesed, mitte asjaolud ega reklaam ega liigne täpsus. Ma ei loe lehte selleks, et saada teada, miks ja mis põhjusel. Ikka infoks ning siis rändab ta ahju. jah, ka mu enda lood. Aja kirjandus on aja üles märkimine. Vaid aja.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-8074538640128142733?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-11008271.post-15069480486390198322008-10-16T23:27:00.002+03:002008-10-16T23:49:45.623+03:00<span style="font-weight: bold;">1. Are you male or female?</span><br /><b><a href="http://lyricwiki.org/Deine_Lakaien:Dark_Star" title="Deine Lakaien:Dark Star">Dark Star</a></b><br /><br /><span style="font-weight: bold;">2. Describe yourself.</span><br /><a href="http://lyricwiki.org/Deine_Lakaien:Don%27t_Wake_Up" title="Deine Lakaien:Don't Wake Up"></a><a href="http://lyricwiki.org/Deine_Lakaien:Nightmare" title="Deine Lakaien:Nightmare"><b></b></a><b><a href="http://lyricwiki.org/Deine_Lakaien:Fr%C3%BChlingtraum" title="Deine Lakaien:Frühlingtraum">Frühlingtraum</a></b><br /><br /><span style="font-weight: bold;">3. What do people feel when they're around you?</span><br /><b><a href="http://lyricwiki.org/Deine_Lakaien:Nightmare" title="Deine Lakaien:Nightmare">Nightmare</a></b><br /><br /><span style="font-weight: bold;">4. How would you describe your previous relationship?</span><br /><a href="http://lyricwiki.org/Deine_Lakaien:Bells_Of_Another_Land" title="Deine Lakaien:Bells Of Another Land"><b></b></a><b><a href="http://lyricwiki.org/Deine_Lakaien:Silence_In_Your_Eyes" title="Deine Lakaien:Silence In Your Eyes">Silence in your eyes</a></b><br /><br /><span style="font-weight: bold;">5. Describe your current relationship.</span><br /><b><a href="http://lyricwiki.org/Deine_Lakaien:Heart_Made_To_Be_Mine" title="Deine Lakaien:Heart Made To Be Mine">Heart Made To Be Mine</a></b><br /><br /><span style="font-weight: bold;">6. Where would you want to be now?</span><br /><b><a href="http://lyricwiki.org/Deine_Lakaien:2nd_Sun" title="Deine Lakaien:2nd Sun">2nd sun</a></b><br /><br /><span style="font-weight: bold;">7. How do you feel about love?</span><br /><a href="http://lyricwiki.org/Deine_Lakaien:Slowly_Comes_My_Night" title="Deine Lakaien:Slowly Comes My Night"></a><a href="http://lyricwiki.org/Deine_Lakaien:Life_Is_A_Sexually_Transmitted_Disease" title="Deine Lakaien:Life Is A Sexually Transmitted Disease"><b></b></a><b><a href="http://lyricwiki.org/Deine_Lakaien:Secret_Hideaway" title="Deine Lakaien:Secret Hideaway">Secret Hideaway</a></b><br /><br /><span style="font-weight: bold;">8. What's your life like?</span><br /><b><a href="http://lyricwiki.org/Deine_Lakaien:Slowly_Comes_My_Night" title="Deine Lakaien:Slowly Comes My Night">Slowly Comes My Night</a></b><br /><br /><span style="font-weight: bold;">9. What would you ask for if you had only one wish?</span><br /><a href="http://lyricwiki.org/Deine_Lakaien:Slowly_Comes_My_Night" title="Deine Lakaien:Slowly Comes My Night"><b></b></a><b><a href="http://lyricwiki.org/Deine_Lakaien:The_Walk_To_The_Moon" class="mw-redirect" title="Deine Lakaien:The Walk To The Moon">Walk to the moon</a></b><br /><br /><span style="font-weight: bold;">10. Say something wise.</span><br /><b><a href="http://lyricwiki.org/Deine_Lakaien:Don%27t_Wake_Me_Up" title="Deine Lakaien:Don't Wake Me Up">Don't wake me up</a></b><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/11008271-1506948048639019832?l=krafinna.blogspot.com' alt='' /></div>Krafinnahttp://www.blogger.com/profile/07069467123968924444noreply@blogger.com0