Kõntsane sopp ja pori. Must vares

Muda on sopp on pori on kõnts.
Justnii.

Pilt: materialist.netikuller.ee

WTF?

Mu õhtusöök on ohus. Päike sirab 8-9 silma koduteel ja sisuliselt ma teed ei näe. Sõidan pimesi. Järelikult on ka elu ohus.
Et mida ma siis siin, toimetuses passin ja ära ei lähe? Ikka ootan Jyrka järel. Ja tema ootab külgede järel. OS külgede järel... mis vanasti läksid ära kell 7. Kell saab kohe kaheksa.

Kunagi ei või teada,

millal omandatud teadmistest võib kasu olla. Tõsi küll, enamjaolt kipuvad ununema need, mida igapäiselt ei kasuta. Samas on lootust, et ehk mälu kolikamber viskab aeg-ajalt mõne põnevana tundunud fakti või teadmisekübeme ka aktiivsesse sahtlisse.
Nonii, miks siis sellised mõtted? Nimelt sain kaks päeva järjest targemaks. Erialaselt. Pullerits käis ja rääkis. Aga esialgu ei näe ma kasutamisvõimalusi. Pole võimalik ju, et uudis on kui olemuslugu. Mõnus, ümmargune ja suupärane. Selline, millist mulle endale meeldib tarbida. Maitaha teada, mida kodanik see ja kodanik too arvas, tahan pilte. Elust ja inimestest. Ja kui seal on uudis taga, seda parem.
Muidugi on olemuslooliku uudist raskem kirjutada kui tavalist. Sest tavalise jaoks on vaja klotse: faktid, kommid, taust. Ilus ja kena. Alati ei saa küll kõike kätte, mida tahad, aga siiski on see selline... ehitustöö, kus puudub loomingulisus.
Minu vaatlusandmete järgi on Saare maakonnas vaid ühe käe sõrmedel ja vist 1-2 juurde neid inimesi, kes suudavad uudisele loominguliselt läheneda. Üldse loominguliselt kirjutada. Ja seda on tegelt pagana vähe. Võrreldes sellega, kui palju ajakirjanikke meil on. Ja veel ütlevad vaatlusandmed, et siin on neid rohkem. Vot nii :)

Ma ei söö sibulaid

Igal issanda selgel
õhtul punastab
sibulatega kirik
sest jääb jalgu hilisõhtusele
päikesekullale

mis katab sulavõina
kividest meisterdet aedu
ning põrkab pallina
taevavõlvilt karjaaeda

igal issanda selgel
hommikul punastab
sibulatega kirik
ka minu eest

sest ma ei jõua ega suuda
heita enesest välja
elu taevavõlvilist
karjaaialist hurma
ega kivisid iseenda seest

Ps. ma ei söö sibulaid

Tegelikult

tegelikult
on päike kollane
taevas sinine
rohi roheline

mis sest
et musta laega toas
on mustad seinad
mustad voodid
ja mustad linad

ja ega sellestki
et pikkadel linadel
ei ole pikka iga
pikka meelt
ega pikka keha

nii tõesti
kui kassid otsivad linde
põõsaste alt
puude otsast
mustalt mullalt

mustalt maalt
mustalt põrandalt
musta lae alt

ja leiavad musta
ammu surnud
lõtvunud keha
mille meel rändab

all kollase päikese
sinise taeva
rohelise muru

musta mulla all.

Aga mul on päris oma auto!

Ilus ja punane jeebuloom. Mhmh:)

Ei midagi uut siin taeva all

need hullud linnud
naersid
nad naersid kuni
purunes taevas ja
pragunes maa

mu hullud öised linnud
öisest taevast
ja maa
mu unedemaa läks naeruga
katki

hullud unede linnud jäid öösse
ja mu päevad
mu hullud päevad lendavad
naeravad
lähevad katki purunevad pragunevad
koperdavad

katkiste jalgadega tunnist tundi
nagu öid välja naerev
lind

Kääbiku küsimus

Lugedes hommikul OS-i, tekkis mul tõsine hirm. Et kui Kuressaare linnalehte enam ei ole, mille kallal herr Vinn (allikas: pressiauhindade ajakiri) siis oma hambaid teritab?
(Kui nad parasjagu kääbikuid ei söö, mida nad siis söövad?)

Selline eestlane?

Mulje reedest

Nimelt selline, et pärast ägedat lemmikbändiesinemist või noh, pärast lihtsalt väga lahedat festivalipäeva kas Saksas või Tallinnas olen ma kordi väsinum, aga märksa paremas tujus kui pärast süldi järgi veits vintis peaga keksimist, niiet jalad villis.
Eriti halb on pidudel paaritumisrituaalid, mis sobivad võibolla 99% rahvastikust, a mitte mulle. Veider jah, a maisuuda seda nautida täiel määral. Võibolla ma olen lihtsalt kogu aeg tundnud ennast vana, koleda ja paksuna. Lapsepõlvest peale. Võimatu see pole... samas Tiiu Talvisti mängud olid vahvad :D Ja ikkagi jään ma selle juurde, et järgmiseks suureks peoks soetan endale libahundi kaardid.
Vot nii. Mitte, et mul oleks midagi MM-i pidude vastu... Sest noh, see kamp on saanud kuidagi omamaks, kui kunagine OS. Eiteagi miks.. samas ei sobitu ma hästi ka sinna.. Ilmselt ikkagi on nii, et kõige-kõige-kõige rohkem naudin ma ühiseid olemisi koos Sassi-Madise-Lee-Tiina-Mandi-Melianiga... Nojah, teisi näen ma natuke vähem, a ilmselt kuuluvad loetelusse ka Ristod ja Krafud ja muud pudulojused ;)

PS. Viimased pidulised lahkusid majast kell seitse...