teisipäev, veebruar 28, 2006

Sapitu Jyrka

Et jah, kes kunagi on kurtnud, et Jyrka hirmus sapine, siis seda nad enam kurta ei saa. Tal lihtsalt pole enam sappi.. Lõigati ära.

Tassisin puid. Ulualused said otsa, ja nii ma siis läksin ja vaatasin neid lumiseid riitu. Ja jõudsin otsusele, mille tulemusena siis tekkisid uuesti ulualused puud. Käru ka ei saanud kätte, sest pink, mis jäänud sügisest aida ette, on kinni külmunud, ja ma ei suutnud teda kuidagi liigutada. Aga käru on aidas. Nii ma siis tassisin terve riida süles ulualla. Homme teine samasugune ports, aga selle vahega, et pliidipuid on natuke nirum vedada.
Siis olin hästi uhke, et sain ühe tikuga põlema mõlemad ahjud, mis täis lumiseid puid... Niiviisi saan võibolla ka metsas hakkama :)

reede, veebruar 24, 2006

Öine visiit

Niisiis.
Jyrkal tulid jälle valud.
Helistas haiglasse, sealt vastu, et kiirabi viib küll ära jah, aga kui haiglasse ei jäeta, siis tuleb omil jalgel koju tulla. Hmm. 30 kilti, ükski buss ei sõida, takso on miski 300 raha. Täieline eesti vabariik. Kingiks hea meelega mmm.. maidea, pommi aastapäeva puhul või nii.
Mõtlesime nii ja naa. Teada on, et öösel läheb hullemaks, kui on samamoodi nagu detsembris. Ajasime siis mu vaese ema üles, et ta ära viiks. Et siis saab tagasi ka. Sõitsin igaks juhuks kaasa, et tal seltsim pärast tagasi oleks tulla. Kui tõesti jäetakse sisse jälle. Mul illusioone ei ole, seda enam.
Siis otsisid nad veeni mingi tund aega taga. Siis tegid veel tund aega analüüse ja siis öeldi mulle, et kui ma tahan veel mõne sõna vahetada, et seal ta on. Ehh. Kuidagi liiga tuttav pilt, mees külili, tilguti küljes...

neljapäev, veebruar 23, 2006

Pärlipaun

Päike kallas pangetäie valgust alla vaiksele kitsale põiktänavale. Tõttasin soojuse poole, käes kotike, milles teadsin olevat ilusad asjakesed. Kõige väärtuslikum siiski oli peidetud, varjul. Ma tahtsin neid kõiki kaitsta, kui ma ka midagi muud ei suuda enam teha.
Komistasin, kukkusin, tõusin püsti, kuid paunast veeresid välja helendavad ja imeilusad väiksed kuulid, mis püüdsid endasse päikese iga killu ja säratasid need möödujate ja järgnejate silmisse. Tänav muutus. Kõigil oli vaja neid kilde, nad ajasid taga vallatud veerevaid palle, pimestatud nende särast. Võtsin koti ja lippasin oma kitsast rada edasi. Kotist aga pudenes kõik aeg pärleid, justkui küllusesarvest. Nii jälitati mind mu väikesesse avarasse kambri. Seisin näoga päikse poole, imesin endasse valgust ja soojust, ja kõige väärtuslikum asi ergas kõikides maailma värvides ning mulle järgnejail, kes veel polnud oma osa saanud, või olid liiga ahned, need märkasid seda, kuid ei julgenud läheneda. Maailmas on ju palju stiihhiat, tormi ja tuld. Kõik see tõmbas, kuid peletas. Nii ma seisin rahva ees, üksi, valguses, üleni kuumav, kuid üdini õnnetu. Ma tahtsin nüüd lõpuks jagada, saanud aru oma arutust rumalusest. Kuid.. nad näevad, nad teavad, aga keegi ei julge. Isegi mitte kõige vapram, ta lähenes ja puudutas, kuid lasi mu käest mõne hetke pärast. Vaatasin oma kätt ja ei suutnud uskuda. Loobuda võimalusest? Võibolla nii ongi hea. Kuid et elada iga vereliblega, iga keharakuga, selleks on vaja jagada maailma sädelust, stiihhiat, on vaja leida julgus elada, olemas olla. Puudutada maailma. Kõik teed on sama pikad, kuid mõned põletavamad ja valusamad kui teised. Kõigel on oma hind. Maailm on mürk, mis tapab, kui põhjani karikas ammutada. Pandora laegas, kui soovite.

Ka sisaliku tee kivil jätab jälje
kuigi me seda ei näe.
Iga mõte, mis tuleb ja läheb,
jääb kuhugi alles.
See, mida sa naeratades kinkisid,
võib kunagi otsa saada,
aga naeratus jääb.
Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud,
jääb igavesti ootama.
isegi ütlemata jäänud sõnad
on mõttes öeldud
ja kuhugi tallele pandud.
Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv
saab täita aja ääretud salved.
Kuidas muidu üksainus silmapilk
võib kivi paigalt veeretada.

See, kellele on vähe antud,
kannab seda oma südame kohal.
See, kellele palju antud,
pillab kõik käest maha.

Kõikide teede pikkus ajas on võrdne

(Ristikivi)

kolmapäev, veebruar 22, 2006

Kiriku uksed

Veel üks küngas, veel natuke, ja kohe ta paistab, ududes terenduv kirikutorn.
Rõõmustasin kohale jõudmise üle ja tõttasin avatud ustest sisse. Siin saan ma puhata, see on ainus koht, mis annab hingamise.
Midagi oli valesti. Väga valesti. Mulle tuli vastu võõras, ilma sutaanita ja kirikukatted olid teistsugused. Ta ütles, et hoone on suletud võõrastele. Ma ei saanud aru. Kirik on alati avatud ustega?
Ei, ei ole. See ei ole kirik, see on baptisti palvemaja..

I walked into this empty church I had no place else to go
When the sweetest voice I ever heard, whispered to my soul
I don't need to be forgiven for loving you so much
It's written in the scriptures
It's written there in blood
I even heard the angels declare it from above
There ain't no cure,
There ain't no cure,
There ain't no cure for love
(cohen)

teisipäev, veebruar 21, 2006

Erieni trollipere seest ja väljast

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis trollimamma Grotha oli kurb ja õnnetu kogu see päev. Laps sinder jooksis mööda kere ringi, aga vaat, välja ei taht tulla. Ja kõik muudkui näägutavad, too see laps ära. Isegi see, misasi ta nüüd oligi, see sussi moodi Vanamehe loomake, isegi see tänitas.
Ja siis vajus mingi segane kamp majja, rääkisid vahetpidamata tulest, mis liigub nendega kaasas või kuidas see nüüd käiski. Nad tõid tule majja ja ei austanud pererahvast. Koguni üles tahtsid trügida. Sulased sindrid lasid vanamehe märkmiku ära pätsata. Poegadest polnd mingit kasu, aga oma pruudi eest, no see teenijatüdruk, selle eest vähemalt maksid kätte. Andsid mehele korralikult kolakat. Ja mees peab tooma kaks trollipiigat. Muidu saab poistelt veel. Aga selleks ajaks on poisid juba kolm korda tugevamad. Kus see siis kõlbab, tuleb mingi punase salliga ülbik ja viib meie teenija minema.
Ja see mainitud teenijatüdruk, kogu aeg käis ohkides ringi. Vaatas lõpuks mingisse tobedasse peeglisse ja muutus inimeseks! Noh, ise on loll, vahetab trollielu inimese vastu, tal peab ikka mõistusest midagi puudu olema.
No heake küll, kogu selle kamba seas leidus ka mõistlikke. Druiid ja preestritarid. Nägid küll välja nagu inimesed, aga peale selle, et nad tegid tobedaid hookuspookusi ja üritasid aru saada, mismoodi on valus ja kuidas see kõik käib, siis lapse nad suutsid ikkagi must välja võtta. Noh, asi seegi.
Muusikutest oli ka kasu. Laps muutus uudishimulikuks ja tahtis näha, mis elevandid sellist muusikat teevad ja miks nad ringi trambivad.
----
Head rollimängud, mis silma hakkasid:
trolliisand: trolli kohta liiga hea huumoriga, ja kohati liiga kiire kõnega, aga troll mis troll, tark ja tõrges.
teenijast troll: väga hea rollimäng. Kõrvalt imetlesin seda, kuidas ta püüdis meestele olla märgatav. Luuaga Irve nina all sebimine on eriti hästi meeles.
Üks preestritar, kes ei pidanud paljuks trollidega vestelda kamina ees.
muusikute kamp: natuke napakad, aga selle-eest lõbusad.
Sussu: lahe loomake. Kahju, et trolliemandale ta ei meeldinud.
Ceit: paremat majapidajannat andis tahta. Aga ikkagi, liiga palju kamandas mind. Misasja, mina olin perenaine, eks, missest, et halvavas olukorras.
trollipoisid, no neid ma väga ei näinud, müttasid niisama ringi.

Äitahh, et mind kutsusite, teinekordki. Vast olen paremas vormis kui nüüd. Ega igapäev ei ole mustemast must.

neljapäev, veebruar 16, 2006

Nonii

..
Siuke pentsik lugu, et lähen küll kohale, aga roll on kuskil kaotsis. Chloe lubas vea parandada, aga, ehhh, ma nüüd ep teagi, palju riideid ja muu träna tuleb kohale vedada. Et siis, elagu interpretatsioonid ja muud uhked ning kõlavad tsoonid... näiteks tartu :)

pühapäev, veebruar 12, 2006

neljapäev, veebruar 09, 2006

hehee

After you die...Heaven

After death, you will exist in heaven. Everything and everyone you love will constantly surround you for all of eternity. You lucky scoundrel.

Niiet jah, kõik põrgute ja muude asutuste elanikud, peate taeva väravad maha murdma, kui tahate mu taevalikus seltskonnas aega veeta ;)


Kuhu sina lähed?

kolmapäev, veebruar 08, 2006

The Mechanical Contrivium: Krafinna

Ten Top Trivia Tips about Krafinna!

  1. You burn more calories sleeping than you do watching Krafinna.
  2. It takes forty minutes to hard-boil Krafinna.
  3. Krafinna is the sacred animal of Thailand.
  4. In Chinese, the sound 'Krafinna' means 'bite the wax tadpole'!
  5. Krafinna can run sixty-five kilometres an hour - that's really fast.
  6. Long ago, the people of Nicaragua believed that if they threw Krafinna into a volcano it would stop erupting.
  7. Tradition allows women to propose to Krafinna only during leap years!
  8. The pigment Indian Yellow was manufactured from the urine of cows fed only on Krafinna!
  9. Every day in the UK, four people die putting Krafinna on.
  10. Snow White's coffin was made of Krafinna!
I am interested in - do tell me about

laupäev, veebruar 04, 2006

Kuidas ma veedan oma laupäevi

ehk õige vastus: vedelen spas.
Täna siis Georg Otsas, pärast mida olin tõsiselt otsas endaga. Georg Ots on eriti edev spa Kuressaares. Surveveed, suht hea mullivann, aurusaun ja muu tavaline staff. Aga seda kõike on palju ja mõnusalt. Aga spetsiaal on ikkagi see, et saab väljas ujuda, 24 kraadi vesi ja taevast sajab lund.. Uuhh. Ma olin tõeliselt rahul endaga, kui avastasin sellise paradiisliku mõnu pärast kõike seda keha kuumutamist.
Lisaks sellele on mõeldud inimestele, kellele meeldib pärast sauna hüpata jääaauku. Noh, nii külm ei ole, aga täiesti piisav, et tunda end hästi.
Nii. See jutt on kõik selleks, et aru oleks saada, et ma ikka nautisin suht igat hetke. Kuid keeleseadusest pole nad iial midagi kuulnud. Tahtsin, karm tädi, nagu ma olen, registratuuripoisi käest armsa naeratuse saatel pärida, et kas nad meelega eiravad keeleseadust ehk on see ametkonna poliitika või nad on lihtsalt ära unustanud, et Saaremaal kehtib siiski riigikeelena eesti ja mitte inglise.. Aga mul läks see meelest välja, õnneks või õnnetuseks. Liiga tugevad positiivsed emotsioonid ilmselt tingisid aukliku tahte ja paralüseerisid mälu.Aga ikkagi, kus riigis asub Saaremaa?

reede, veebruar 03, 2006

Misasja

Vestledes ühe tuttavaga sain äkki täie selgusega aru, et kõik mu mured füüsise pärast on tühi-tähi. Pole mul probleeme ei juuste ega küüntega, ei päevadevalu ega verega, ei jalakarvade ja viimasel ajal ka mitte kaaluga.. peaks ainult selle neetud naha saama siukseks, et vaadates nutt peale ei tuleks... Ja see probleem on kinni ka minu neetud mõtlemises. Ühesõnaga, kõik hädad algavad peast. Peaks pea maha võtma, siis on ka see mure lahendatud.

Pontius Pilatus

pontius pilatus nägi hambavalu unes
tegelikult piinas migreen
nägi et kuu jooksis verest tühjaks
otse pulseerivasse hambasse
pontius pilatus nägi unes
kohtumõistmist
elavate ja surnute hammaste üle
istus ješua vasakul käel
sealt tema ei läinud alla surmavalda
sest kolmandat päeva pole olemas
on üks ja igavene tähine öö
igikestev hambavalu
ja verine kuu