neljapäev, juuni 28, 2007

Tiit Tarlap ja Lõvi

Lõvi on leidnud endale magamispaiga, sellise.. mitte väga aromaatse, kuid tugeva lõhnaga eesti ulmekirjaniku käsikirja "Meie, kromanjoonlased". See vedeleb nurgas sellest ajast saati, mil Kivisildniku naine viskas teose toast välja ja Sven sokutas käsikirja meie elamisse. Väga üllastel eesmärkidel. Muidugi.
Nüüd siis leidis käsikiri oma professiooni selle musta katuse all – Lõvikutsu asemena. :)

2 artiklit ja keeleline mõttesõlm

Piinlik tunnistada, aga mul tekkis tõsine silbiline identiteedikriis. Ei teagi miks. Paar sammu toimetusest eemale astununa punastasin endale. Et loll on ikka loll olla küll ja telefon oli nagu needus koju unund. Noh, siiamaani punastan ja loodan, et nad mind millegi kõva ja ebameeldivaga omme ei viska. Näiteks vallandamisteatega.

Aga.
Ikka viin-viin-viin

ja teine on Martinist ja telekava vahel.

teisipäev, juuni 26, 2007

10 küsimust, rivitult laenatud. Ära pikka viha pea :)

Bernard Pivot´i 10 küsimust näitlejast külalisele.

Näitleja peab vastama esimesena meelde tulnud vastuse.
Mida sina vastaksid?
Mina.... (seal küsimuste lõpus)

1. Sinu lemmik sõna?
2. Sõna, mis sulle ei meeldi?
3. Sinu inspiratsiooni või tundepuhangu laeng?
4. Mis kustutab sinu innustuse?
5. Lemmik kirumissõna? ( tsensuurita)?
6. Millist häält sa armastad?
7. Millist häält vihkad?
8. Millist teist ametit tahaksid proovida?
9. Millises ametis sa ei tahaks olla?
10. Mida sa sooviksid, et Jumal ütleks sulle, kui saabud Taeva väravatesse?

___

1. jeebus
2. m.....t
3. pudulojused, vaikus
4. rutiin
5. raisk
6. vaikset
7. kiljuvat
8. presidendi
9. sibi
10. tere tulemast igavuse riiki

esmaspäev, juuni 18, 2007

Reinkarnatsioon

Lagunen numbreiks
tänavanurkadel
rütmiks mp3-mängijas
kolesteroolikoeks
UV-kiirguses

Haihtun inimes(t)eks
enese ümber ja sees
ja mõistatan

palju ma karmale
võlgu veel olen?

laupäev, juuni 09, 2007

esmaspäev, juuni 04, 2007

pühapäev, juuni 03, 2007

Treffen kas Postimehes või mujal

Et siis,
artikkel olemas, a ma kaldun.. kärsitu nagu ma olen, arvama, et äki oli see Jaani nali, et Postimehesse. Igatahes, kui sinna ei saa, siis meie lehte ikka saab :)

ja nüüd mõned lõigud:

16. korda toimunud gootide (saksapäraselt gruftide) iga-aastane suurüritus tõi Leipzigisse üle 20 tuhande peamiselt musta riietunud tegelast nii Saksamaalt kui mujalt maailmast. Taevaminemispühade-aegses Leipzigis tundub pühaduse teotusena kõndida ringi mainstream rõivastuse ja soenguga. Kuid aasta-aastalt muutub üritus üha popimaks ja multikultuursemaks. Mis iseenesest ei olekski ju nii halb, kui sellega ei kaasneks teatavaid ootamatuid ja õhustikku häirivaid faktoreid. Musta riietunud inimeste ühtekuuluvustunne ei ole paraku enam nii hõlmav kui festivali algusaegadel. Kuna üsna raske on ette kujutada kogu ürituse mastaapsust, kui ei ole ise kohal viibinud, siis ma vähemalt püüan anda linnulennulise ülevaate festivalist, muusikast selle sees ja mustast riietusest kantud Leipzigist.

___

Üks kõige markantsemaid /kontsertidele/ sissesaamisviise oli saabuda turvafirma eskordi saatel. Nimelt tekkis vähemalt ühel meie seast tõsiseid lahkarvamusi antifaga. „Antifa“ nimi ise vast kõneleb enda eest. Tütarlapse riietus ei vastanud antifa meelest Saksamaal kehtivale demokraatlikule korrale ja oli nende sõnul liiga provokatiivne. Nad blokkisid juurdepääsu kontserdikohale, ja ainult pooletunnine selgitustöö ja ähvardamine nii politsei kui eesti saatkonnaga andis õige tulemuse. Lisaks tellis turvafirma kohale ka märulipolitsei, et liiga provotseerivalt (antifa meelest) inimesed saaksid siiski ligipääsu kontserdikohale. Irooniliselt õigeaegne vihm peksis aga „ideelised“ inimesed üsna kähku laiali. Niipalju siis sellest.

___

Mis veel loob meeleolu? Otse loomulikult tuleb ära märkida aasta suurim „must turg“, kust on võimalik osta nii plaate, riideid, saapaid kui mida iganes, mis seostub gootiliku eluviisi ja -laadiga. Sel aastal jõudsin jälle kord vana tõdemuseni, et ükskõik kui palju raha kaasas ei ole, ikka kulub kõik ära. Seda enam, et tänavu hoidsin ennast teadlikult turust nii eemal kui sain. Aga palju sest kasu küll ei olnud. Piisas vaid mõnest lettide vahel jalutamiskorrast... Kuid siiski tuleb jälle kord märkida, et isegi see turg on läinud kergema vastupanu teed ja enam ei leia nii lihtsalt kvaliteetseid tooteid. Lahendada saab olukorda mitmel moel. Hindad kvaliteeti, lähed hea kaubamärgiga poodi (muidugi on kõik endast lugupidavad gooti kolaga kaubitsevad asutused ostnud endale esinduskoha turul) või kui lepid keskaegse hõnguga rõivastuse, ehete või muu kraamiga, lähed viikingikülla. Sest seal müüakse endiselt kvaliteetset ning ausat kaupa. Aga kui oluline on vaid festivali-aegne üleslöömisvajadus ja „klamott“, siis valid endale kauba, mis hiljem rändab laagri prügilasse.