Sketš

Aga ühe elusa asja ma siiski suutsin kirjutada :)
Vist sellepärast, et kõik ei olegi tühjad ja ei aja taga paatost ega mõtle suuri mõtteid. Lastest ja kodumaast.


Tema
ta joob üksinda külma kohvi
tuul tõmbab tumedais silmis
ning õhk rebeneb juuste kohal
kuigi aknast ei imbu tänavaid
ja seinad ei paista läbi.

Mõtted libisevad mööda tassiääri
valgele paberile
see on meelepete tühjuse joontest
hakakso ning natuke kofeiini
jääb siiski põhja
sest ta ei keeragi kraane kinni.

Lutsukivid ja rebitud pildid
elusad väikestes kaadrites
kuivatavad tindi
ja soolase vee.


Ja ta tantsib ja tantsib
joontes ja äärtel ja sees.