Küladeralli

Sa eksid
mitte depressioon ei vaeva mind
mul olen ma ise
ja käed
mis hakkavad just-just üles tähendama
haldjasaare kirja
eilsemaalt.

See ei ole ka siis lahendus
kui saangi vastuse
sest möödunu kõrvetab silmade
kaudu sisikonda.
Ei.

Sest minul olen ikka ma ise
ja klaveri kaugusel wõrk.

__

Niisiis, palverännakud siiakanti saavad siis ühele poole. Ja enda rännud teisele poole merd on ammendunud. Esialgu.
Eelmine nädalavahe Eva-Janno laste ja täiskasvanutega ja sel Kivisildnik perega. Episoodiliselt esinesid Oop ja keegi poognast. Hmm. Ja Ipp ja Signe ja eriti rahulik sülelaps.

Läbinuna kõik need katsumused ja meeldivused, tõotan ma ebapühalikult ja patuselt, et hakkan kaalunälgima. Tüütu on. Kui riided on imelikult seljas ja painduma ei anna igale poole. Nii tüütu, et olen nõus vähese toidu ja raske füüsilise tööga. Seda enam, et mu arvuti rändab nüüd patsiga patsita poisi juurde, kes võlub siis nadjasse xp ja korraliku cd-rommi. See viimane, valu ta lollile põrmule, lõhkus mu kõige lemmikuma ja rahustavama mängu ära. Pühendun siis gnld-e toitvatele segudele, vibule, rattale ja metsajooksule. Ja muule meeldivale spordialale, kui võimalust on.Kui pole, siis mängime, et on.