neljapäev, jaanuar 17, 2008

What a wonderful day it was...

Tõepoolest,
ärkasin kella peale üles, vajutasin kinni, et mis ma ikka nii vara voodist välja ronin, ja .. järgmiseks ehmatasin üles ja vaatasin uuesti kella. Buss väljus täpselt 5 minuti pärast. Ega sestki midagi oleks, kui mind pleks paar päeva tagasi taband näokatk, ausõna, see see endise leprosooriumi külje all elamine on..
Egas midagi, helistasin peatoimetajale, et vaat, selline paha lugu, et sisse magasin. Lubas pärast kooskolekut kellegi järgi saata. Aga saatis hoopis koosoleku ajal.. Sellest tõusis kisa pilve servani, sest mu toanaaber läks midagi tähtsat avama, kus pidi olema ka mul järelolev inimene e meie fotograaf.
Siis läksin ja ostlesin raamatupoest värskelt saabunud Frenchi ja Koulu järje, mis oli just saabunud kaubapakis. Nii värskelt, et müüja lammutas paki lahti. Pärast seda avastasin, et mind oli ära unustatud tööotste suhtes, ja näitasin miskipärast initsiatiivi üles. Selle tulemusel sündis väike jubin pargitee parandamisest, aga kas seal ka kõik täpne on, seda mai oska öelda. Proovisin ju küll... aga noh, teeparandamisterminites ple ma just kõige heledam kriit eksole. Niiet, ärge väga valusalt lööge. Kui sinna on sellist asja sisse pudenenud, mis ple päris täpne. Ühesõnaga, ei maksa ikka teha seda, mida ei oska. Ja üldse on hea, kui ära unustatakse :)
Miskil ajal helistas tulivihane Jyrka, et jäi KA bussist maha. Seekord pedereeris üritust koer, kes passis ausa ja lolli näoga kiviaia taga, kust ta muidu iga kell üle ronib. Ja välja haukuma teda 10 tunniks ei saa jätta.. Niisiis saabus ta tööle paar tundi hiljem.
Siis läksin autokooli, kus räägiti sellest, et alkohol on paha ja et auto saastab keskkonda. WTF ühesõnaga. Aga kuna audikas koosneb suures osas prootonitest, siis võibolla nii peabki. Lisaks sellele ma pidin õpetajaga suhtlema. Mitte et sellest midagi oleks, aga kui on tunne, et kohe pudeneb olemasolev näonahk registreerimislehtedele, siis ikka on .. nõme.

Kommentaare ei ole: