Lihtne

Lihtne

vajadus toituda
iga jumala päev
eksisteerida tund tunni järel

ja teada et tegelikult ei ole kellelgi vaja
maailmarevolutsiooni musta lippu
ega punastki
ja rohelised surevad absoluutselt igal
sügisel oranžikasse kollatõppe

sest ometi on kuidagi vaja
hingata sisse ja välja
ning tunda kuidas elu kohiseb
ninasõõrmetest kopsu

ja seesama lihtne vajadus
toituda hingata sigida
sunnib mind kirjutama
iga päev tuhandeid tähemärke
lükkides ridu ridadesse
iga päevaga
järjest tavalisemaks
muutuvaid tekste ja elusid

(olete märganud
sinikollasterohelistepruunide
silmadega inimest
enda kõrval?
mina ei ole...)

elama läbi iga päev
iga teise inimese mõtteid
allusioone kahtlusi vajadust
ennast kehtestada
kuni minus endas ei ole enam
muud peale lihtsa vajaduse
hingata

muide
imestan, et ma pole
kunagi imestanud
kuidas moos kommi sisse saab
aga olin üllatunud
omaenese karjetest
rippudes kuristiku serval
kuskil männlichis šveitsi turismimagnetis
ja sellestki
et kõikide elude kiuste
hingan ilma arstiliku abita
ja kirjutan