Esimene liblik, keda pea kolm nädalat tagasi, või oli see kaks, nägin, oli täitsa helekollane.
Tuli ja semutses, tahtis käele istuda, kuigi sehkendasin ringi, loe: tegelesin kassiga. Ja praegu on peamiselt valged ja kollased liblikad liikvel, kirjusid juhtub harva..
Olin täna amatsoon, lasin ringi väikese punase särgi ja bikiinipükstega. Mõtlesin õelalt nendele nõmedatele tissikaitsetega vg-lasele. Jube koledad. Aga noh, maitse asi, eksole. Teha raudrüü endale, rõhutades, et ikka on olemas va tissid.. Öäk. Kui muidu pole näha, et naine, siis ple ka sellisel asjal suurt mõtet.
Nool haihtus, tegelt oli ka vilets nool, selline sulgedeta. Mis tuletas meelde, et tahan sünnipäevaks nooli, sest ilus ja kena on küll jah ainult kahe noole vahet lipata (kõik ülejäänud on loojakarjas), aga pikapeale läheb tüütuks. Näpukaitse oleks ka asjalik.
Ja selle suve alguse favoriit on Blond. Siuke tõeline õlunaad, mahe ja mõnus.
____
Vahepeal sai suvi avatud ehk külaline vastu võetud ja mõnusalt aega veedetud. Jalatallad mäletavad veel siiani kruusaseid teid.
____
Kirjanikunimeks sai Krafinna. Nojah, mingi variant oleks olnud Elisa Loopealne, siuke kaunis saare nimi eks, aga Krafinna olen ma ikka rohkem kui loopealse hõljuv pilliroog...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
6 kommentaari:
Mina nägin bussipeatuses bussi oodates pruuni liblikat, sellist öölase sarnast.
millal lugeda saab?
ee..?
kui vikerkaares ilmutuvaid asju, siis ilmselt suvel. Hiljemalt sügisel.
Aga alati võib ka plogisse kiigata.. ;)
Samad asjad. Aga mulle egotripp, kui korralikus ajakirjas.
Ära nüüd jama... Elisa Loopealne... 8/
See pole ju üldse sina...
Elisa on üks mu minasid. Praegu on Krafinna domineerivam ja luuletused ei ole ka kuidagi Elisaga seostatavad... Aga ma reserveerin ta oma teistsugustele tekstidele.
Postita kommentaar