ehk uued kasutusvõimalused hapupiimajoogile.
Madis palus mult laupa ommikupoole Pepit, ja Pipi, armsa väljanägemisega, aga üldiselt tuntud kui õel foksik- (vaata: Muusa- Sash Uusjärv sellest, mis on oluline (täpsemalt tsiteerida ei saa, sest meile see ajakiri ple jõudnud- ei usu, et jõuabki, oleks tulnud ikka Sassi juurest kaasa krabada)) lamaskles Madise põlvedel. Ma siis vaatasin Pipit, vaatasin Pepit oma käes, küsisin Madiselt, et kas ta on ikka kindel, et Pepi Pipile, sain aru, et siiski on, kehitasin õlgu ja valasin Pepi koerakaussi.
Kui raffas hakkas aru saama, mis ma teinud olen Pepiga, mjahhh. Ma ei oska kirjeldada hüsteerilisi naerupursatusi, mis vahelduva eduga kestsid erinevatest suudest umbes täpselt terve järgneva päeva. Kujutlus, kuidas Madis laskub järgmisel pohmakahommikul koera kausi juurde Pepiga maiustama jne. Päris kena, kas pole? ;)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar