pühapäev, oktoober 21, 2007

Käisin Pärnus

traditsioonilisel üritusel, ehk Irene sünnal. Mida Jyrka jätkuvalt ja ekslikult läbuks kutsub. Aksi üritamisest hoolimata. Traditsiooniliselt käisime ka Kivisildnikul külas, intelligentset seltskonda nautimas.

Ebatraditsiooniliselt ekslesin laupäeval Miskil Seletamatul Põhjusel Riia maanteele ja nägin keset teed vedelevat kassilaipa. Soe ja pehme, veri ei olnud veel hüübinud, silm peast väljas. Ma seisin kõigepealt ta juurde, et keegi ei sõidaks tast veelkord üle, ja autovabal hetkel korjasin looma üles ja panin kõnnitee serva. Kõik, mida ma sain tema heaks teha. Jätsin hüvasti, paidega. Noor kass oli, nii 8-9 kuud vana, ilmselt kodust lahti pääsend, rõõmsalt maailma avastanud, ja.. edukalt. Sest uue maailma ta ju avastaski.

Ahjaa, see artikkel. Keegi ei mölise, kellelegi ei lähe korda ...
Tõsielumäng: jää maal ellu

3 kommentaari:

Oop ütles ...

Neile, kes tõepoolest ei tea, mis artikkel, võiksid ikkagi ytelda. :)

Krafinna ütles ...

emh.
Link on olemas ju?

Anonüümne ütles ...

Ehk neile, kes võiksid möliseda, on mõistetavaks saanud, et seegi vaid linlase privileeg -- kesse maakat ikke kuuleP...nad ju sihandsed pooletoobised, laisad ja lorukad, ja... Tühja tuult tallata? Sõnu söögiks pillata??


Mölinast enam avitaP Tegu, seeps -- valmistugem sooilma lõpuks ja kohanegem oludega. Linlane ei tunne seeni ja sinikaid, metsa kõnet ei mõista, loomielugi usaldab vaid läbi võre, ... ;)


Paidega,
maakas karmik :)