Erand, mis kinnitab reegleid

Autoõpetajad on tõprad. Seda teavad kõik, kel praegu load taskus. Siiski
õnnestus mul Saaremaal leida õpetaja, kes põdes küll tavalist sõiduõpetajatele omast lobapidamatust, aga on hämmastavalt hea ja tore inimene lisaks sellele, et suutis mind enam-vähem sõitma panna. Perfektsusest on asi muidugi kaugel.
Tänane ennast läbi eksami libistamine kinnitas mu tähelepanekut. Sest me tegime just seal parkimisi, kus olin harjutanud, sõitsime küll napakaid kohti läbi, aga neid kõiki ma teadsin. Lisaks kõigele tegin ma oma nn harjutamisautoga eksamit. Mul jääb üle vaid oletada, et Margus, hää inimene, pani kogu oma sarmi ja intelligentsi mängu, et mind eksamineeriv tegelane sõidaks just neid radu läbi ja laseks mul parkida täpselt seal, kus olin harjunud.
Muidugi on võimalus, et see nii ei ole. Et tõesti eksamineerija vedas mind tavalisel trajektooril ringi. Aga ma ei usu juhustesse. See oli liiga hea, et olla tõsi. Samuti see, et tegin üle lollaka vea, sest ma lihtsalt ei näe üle aia. No ei näe ja kõik. Ja ei suutnud autot tagasi viia oma sõidurajale, sest tüübid oli parkinud napakasse kohta. Aga läbi libisesin...
Nüüd veel riiklikud eksamid ja mind võib arvata kõrgenenud protsendiga riskigruppi.

Muuseas koperdasin just seal, mis on mu jaoks algusest peale olnud kõige lihtsam manööver. Mis saab olla kergemalt mõistetavam kui külgbox. Ja seda ma tegin 2 korda järjest. Ja siis ka nikerdasin auto paika eksamil. Kui raske see saab olla. Ühe joonega tavaliselt tehtav manööver ja raske... Kõik muud manöövrid läksid esimese korraga paika, mis on ime, arvestades sellega, et jalg tudises siduri peal nagu tallesaba...