Selle asemel, et tekitada oma küljele homseks 2 näituselugu, ladusin puid, ladusin puid, ladusin puid ja kirjutasin luulet. Ning lugesin poogenit ning kartsin, et hoolimata kõikidest pingutustest kribasin Raudsepast midagi valesti, sain tast valesti aru ja üldse olen loll. Sest keegi helistas niimoodi hommikul, et maisaa tagasi helistada. Tundmatult numbrilt.
Ja peale selle tundub, et pean homme Salmele sõitma rattaga ja kui lugu enam-vähem koos, siis Kuressaarde, valvamaks, et mu külg saab ikka kokku. Ja uudise Salme asjast kribama, mis peaaegu kindlalt ei mahu mulle ja uudistesse ka mitte, sest nagunii jääb keegi auto alla või mõni tegelane teeb finantskrahhi või keegi sätib rahasid ümber. Ühesõnaga, lugu peab olema valmis, aga ilmub krt teab millal eksole.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar