seda et

kõhutunne on õige asi.

Mida vähem ma tean, mis toimub väikses puust linnas ehk Kuressaares, seda õnnelikum ma olen.
Ei, ma ei taha teada, kes kellega käib ja et ma olin OSi nõrgim lüli ja miks kodanikel ei jätkunud julgust mulle seda välja öelda.
Ma ei taha teada, mis toimub teatrimajas ja selle ümber.

Irooniana pean teadma infot, fakte, oskama neid lausestada. Irooniana oskan ma seda, ükskõik, mida kodanikud arvavad. Kui nad ei tea põhjuseid, ei saa aru, miks ja kuidas ja mis valemiga, millest me üldse räägime?

Jah, ma mõnikord lasen üle nurga, kes ei teeks seda? Jah, mulle meeldib rockmuusika ja ma luuletan. Ja siis? Jah, mind ei huvita raha ega pangad ega ka see, et kust see tuleb ja kes kelle kinni maksab. Mis sellest? Jah, mulle on olulised Inimesed, mitte asjaolud ega reklaam ega liigne täpsus. Ma ei loe lehte selleks, et saada teada, miks ja mis põhjusel. Ikka infoks ning siis rändab ta ahju. jah, ka mu enda lood. Aja kirjandus on aja üles märkimine. Vaid aja.