reede, oktoober 28, 2005

Tere, mina olen Hiir

Kiska on ikka kiskja, püüdis paari päeva jooksul uniku iiri kinni.
Eile aga sattus talle eriti osav tegelane pihku. Sai jooksu. Ja nüüd piilub Jyrka arvuti tagant välja ning teeb mulle tarka nägu.
Kass aga magab, ja pole tema asigi. Noh, loodetavasti käib hiir ka õhtuti tere ütlemas. Siis juba kassile:)

7 kommentaari:

Morgie ütles ...

meie ülevalt naabril, kes on itimees, lõhkusid hiired arvuti töökõlbmatuks...

Krafinna ütles ...

See ninatark tegelane püüti täna öösel hirmsa madina saatel kinni. Ja söödi ära. Laipa ei ole mitte kuskil.
Hiir niisiis otsustas talle ikkagi tere öelda:)
Aga jah, sügisel rändavad nad sooja majja. Ka need, kes enne pööningul krõbistasid.
Kiska tegi päris korralikku laastamistööd.

Ulmeguru ütles ...

Ju sel itimehel polnud seal üleval süüa... või on linnahiirtel tõesti sedavõrd pervoosne söögisedel..?

Morgie ütles ...

juhtmenarkarist itihiired...
aga see itimes on nüüd deprekas

Taliesin ütles ...

Minu sünnipäevapeol (koosnes põhiliselt drägunismusest) nägime päevas seitset rotipoega. Roomasid laua all. Varem polnud seal ruumis (sauna puhkeruum) neid küll näinud.

Anonüümne ütles ...

hmm, kummalised hiired teil saaremaal... mina elasin eelmine aasta terve talve ühe hiirega koos - mina arvuti taga ja tema jalutas toas ringi... ja lõpuks tundsin tast viist puudustki kui mõnel õhtul ei tulnud... oli selline nunnu, ära ei lõhkunud miskit;)...

Krafinna ütles ...

Ei ole kummalised. Tavalised on. kassi mängukaaslased. Tal peab ka tormi aegu, kui välja ei saa minna, majas uvitav olema:)

Pealegi eelistan ma meie kaunist kiisut iga kell piiksuvale tegelasele:)