neljapäev, november 24, 2005

Mis elu see niisugune on?

Õlut ei saa, varbad külmuvad, pilte ei näe. Vibu ei saa lasta, sest kõik see aeg tilgub. Hiina keel ei tule meelde, dämn. Ben hanyu cidiani ka pole.
Tuleks olla kohutavalt agar, aga ei suuda.

Ügoo löögu oma kirikukellasid ise. Igatahes see raamat on küll viimane ses nimekirjas. Kaua võib, raiskasin mingi 2 nädalat tulututele jõllitamisseanssidele. Goethe on palju lõbusam. Mis tekitas mõtte, et peaks kunagi hankima originaalkeelse Faustuse..

Ja vahepeal tuli mulle meelde, et ungaris resideeriv tuttav tembeldas mind ullkristlaseks. Tuleks saata talle fraasi väljamõtleja definitsioon ullkristlusest. Ja anabaptitsot pole kunagi peale kauge lapsepõlve harrastanud, ja siis ka poolsunniviisiliselt. Ei kannata ma tilkuvaid ninasid ja haledat kisa. Nii kui hakkasin kaela kandma, põgenesin. Nüüdseks ei mäleta enam teed tagasi. Kas peakski. Pigem sarnaneb maailmapilt üha enam agnostikule. Mis kah ei ole just see õige silt, aga kui nad juba sildistavad, kleepigu siis natukenegi vastavam asi otsaette, kui see just olema peab.
Õumaigaad a proporti.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Hullagnostik? :P

Anonüümne ütles ...

Nu kuule, vibulaskmist ple vihm ega tilkumine kunagi seganud. Kaared ja nooled ja nöör jah pritsivad ja sihukuid tõusevad pisut, aga loota, et kogu aeg oleks ilus ilm vibulaskmiseks - siis ei saakski rohkem kui kord-paar aastas plõksutada.

Krafinna ütles ...

Vata, meil kaevati hiljuti maa üles õues, vee sissevedamine. Ja tänu vihmadele muutus siis maa ühtlaseks porilombiks..Seepärast, muidu lasin vihmaga lüll, kui maa veel kannatas...