Proloog jaanile algas juba Kuressaares. Sass-Madis tulid linna, et me saaksime neid veidi imetleda. Imetlesime:) Tore oli.
Kui buss viimaks Kilingi-Nõmme jõudis, oli kell juba pool tundi hiljem, kui plaanitud. Sest ta ei mahtunud praamile. Leedo oli mingeid imetillukesi sõitu lasknud ja nii me passisimegi sadamas järgmist.
Tõtt-öelda ei mäletagi mõnusamat jaani. Lihtsalt lõkke ääres istudes ja traditsioonilisi lihapalasid ja muid närides. Igaks juhuks palju ei joonud. Ei olnud vajagi, et ennast hästi tunda.
Pühapäeval kärutas Karmen meid tagasi bussikasse ja ise läks mööda eestit sihtotstarbeliselt ringi sõitma. Jõudsime õnnelikult Pärnu, Jyrka jõudis veel Sveniga kokkuleppele, et näeme õhtul. Nägimegi. Nii Sveni, Karmenit kui Iiretipsu.
Keegi Vitja koos perega ja väikse lapsega oli ramminud Karmenile tagant sisse ja tekitanud nii psüühilist kui majanduslikku kahju. Eelkõige iseendale, aga mitte vähem Karmenile.
Üldse tundus, et sel korral oli Sildnikel eriline magnet küljes. Iga päev vähemalt paar korda põrkuda :) Tore iseenesest.
Ja tundub, et me hakkame jälle larpariteks. Päkapikk moosis meid augustikuus toimuvale Keskmaa larpile. Oleme täitsa kleepuvad juba.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar