Mulle ei ole jäänud enam ühtegi valgusaastat

Ärgata teades
et tee on jahtunud
ja käed ei jaksa hoida pliiatsit...

igapäevane palavik
on muutnud varemeks
kunagise lahinguvalmis amatsooni
kuigi võtsin tal käest ja püüan
joosta mööda tähtede näritud servi.
Soovige talle edu
sest tähed kratsivad jalataldu
ja tunda ma enam ei suuda.


___

Kuiväga ma ka ei tahaks künamatkale minna ja mandrile sõita, ma vist ei jõua. Olen tõesti nõrk. Nii madalat füüsilist seisu ei mäletagi. Samas, nii madalat vaimset kah mitte, kuigi ma saan ju ometi suruda kõik valutegeva musta karpi. Aga see lekib, ikka veel...

Ükskord pidi see ju ometi juhtuma. Kõik äärmised hukkuvad, keskmikud jäävad...