laupäev, jaanuar 13, 2007

Ja puugi tuli kord tuulde

ja puugi tuli kord tuulde
räbalais
pabulaid täis

pildus samblaseid käbisid
anniks
talimarjadeks kadaka juurde..

...

Ühesõnaga, käisin metsas, teenisin head karmat oma punase pea lehvitamisega ja olin tervelt terve päeva sotsiaalne. Koolimetskond sai vanaks, tüdriku east välja. Ikkagist 20 aastat. Päris pentsik oli oma pärisnime kõik aeg kuulata, seda enam, et tekitas segadust/üllatust nii mõneski teises Kallases.. ilmselt see maanurk on ainus, kus mind pärisnime järgi veel kutsutakse, täpsustus, vana pärisnime järgi. Ülejäänuis maailma- ehk mandrimais tekitab see ainult tarbetut segadust. Ütlus prohvustest jne.

Mets oli päris sõbralik. Põdrasammalt ja urbasid täis. Pärast sain koleda peavalu inimestest. (st, ega inimesed süüdi ole, ma lihtsalt olengi suht suure isikuruumiga ja iga võõra moega sissetunginu põhjustab valuaistinguid. sestap kannan valgeid komme igapäiselt kaasas ja ei hala väga. See on see eremiidi elu pahupool.)

2 kommentaari:

Oop ütles ...

ja puugi tuli kord tuulde
käbi-
pabulaid täis

eks laud kutsus sööjaid ta juurde
muist kõhtu,
muist tuulde jäi

seemned sulasid juurde
kui aasta-
ringid said täis

uus mets tõusis tasaselt tuulde
mis latvasid
sasimas käis

Krafinna ütles ...

näedsa noh..
päris pika asja venitasid välja :)Ja täitsa hea kohe.. nääh, ise ei osand kuidagi...

vabanduseks:
minu stiil on mini.