Patsient on koomas, elagu klient

Kõigepealt õnnestus mul üks-kaks viga lehte lasta, siis tegi küljendaja suht suure käki, ja siis tegi peatoimetaja oma tööd. Ehk lasin kõrvad kortsu ja kuulasin kõik ära. Sest noh, ega ma ju meelega. Ma polegi vist ühtegi tööd nii süvenenult ja korralikult püüdnud teha. Ja keegi pole õnnetum kui mina, kui avastan mingi käki. Sestap, olen loobunud meie lehte veelkord lugemast, ehk siis kojutulevat lehte loeb ainult Jyrka. Oma närvikava huvides. Sest kui on miski viga, siis keegi hea ikka ütleb, ütlemata ei jäta.

Ja siis tekkis keeletoimetajal idee kirjutada sellest, et mis pagana klient on patsient. Kui ma olin umbes veerand tundi juba torisenud, et arstil on ikka patsient ja soolaku oma klient sisse. Ja kirjutasin loo, ja homses lehes on esiküljel mu pilt ja 5. lehel arvamus asjast. :) Pilt on maha joonistatud inwe sellesamalt pildilt, kus ma siuke kurblik ja mõtlik olen, nagu ma tõesti ka olin.. sel hetkel.

Näide artiklist:
Hiljuti lehti sirvides jäi mulle valusalt silma, et arstid (ja muidugi papagoidena ajakirjanikud nende järel) nimetavad patsiente klientideks. Kas pelgalt sõnade vahetus või siiski sisuline ja semantiline erinevus nende kahe mõiste vahel? „Patsient“ – (ld k patiens), ravitav, ravialune, arstiabi tarvitaja. „Klient“ – (ld k cliens), alaline tellija, ostja, tarbija. Kui arst kasutab sõna „klient“ oma ravialuse kohta, paneb see mõtlema, et kas tõesti on see ravialune vaid teenuse tarbija, arstiabi sisseostja.

Kliente võib olla ju mitut sorti, on selliseid nagu mina ja võib-olla paar-kolm mu sõpra, kus teenindaja ja kliendi vahel on piinlikult täpne raha- ja/või infovahetusskeem ja ei midagi enamat. On ka neid, kelle ees teenindaja laskub seitse korda selili ja seitse korda kõhuli, sest kliendi nägu kuldavad jakobsonid.

Edasi saaab lugeda homsest Oma Saarest ja ka wõrgust.