... ja issameie ja vanaisa ja kõik näkilised, rääkimata taarast ja muudest udutontidest. Kõik mis vähegi aitab masenduse ja depre vastu. Arumaisaa, päike paistab, meri on soe, sõbrad on jäänud sõpradeks, vaenlased vaenlasteks, kõik on justkui korras. Aga ei ole. Mingi lollakas motoorne rahutus, tahan süüa, palju ja veelrohkem, aga kui söön, saab kõht kole ruttu täis. No see on see igapäevane menuu: ommikul paar võileiba ja õhtul maltsasalat. Raisk, ma ütlen. See võib olla see vananemisprotsessi tulem või mingi siuke kamm. Ähh, krt, tean ju, et see on jamajutt jne. Muidu ei oleks nii alb kogu aeg, muidu ei taoks tuima näoga diablot jne.
A ma sain ka naljaka asja teada: sugumürsk astus uduteaduskonda. Jõudu! Seal esinevad sellised indiviidid, kellele ei lähe miski siuke nn kirjanduslik tegevus korda, ja mees saab veel oma elu suurima alaka, kui ooplema akkab. Ja seda ta olla juba teinud.
Jyrka tegeleb estkonni programmiga, loodetavasti on see omme ommikuks ülal. No kaua võib siukse asjaga tegelda, aasta aega oli aega, ja alles viimasel kuul hakatakse liigutama. Traumaivõi.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
tähendab, mu varasemad observatsioonid on ikka paika pidanud. krafinna on ehttiineidžer :P
Mhmh, ma pole iial kahelnud su teravmeelduses.
Postita kommentaar