Liha ja veri

Ootamatult hea asi.
Flesh+Blood
Mõtlesin sellele tibinale, Agnesele. Et kas tal oli üldse valikut, mida teha. Hästi, ta tabas väga ruttu olukorra ära ja sai aru, et Martinilt saab rohkem kaitset kui kelleltki teiselt. Tüdruk jäi ellu ja suutis veel ennast hästi tunda. Aga kas tal oli üldse valikut? Nii siis, kui kari palgasõdurid seisid ta ümber, valmis kordamööda vägistama kui ka siis, kui ilmus lossi kihlatu ja tema seljataga oli isa sõjavägi? Oli tal kordagi valikut..
Tähendab, see siin on suht inimlik lähenemine asjadele. Mitte ainult keskaegne. Siis kui me arvame, et meil on valik, ei ole tegelikult seda. Ei, sest ennast ei saa muuta niipalju. Valikud algavad enne sündi eks. Veel enam aga on need kinni ühiskonnas, kuhu laps sünnib. Ja kui nüüd minna spetsiifilisemaks ja mõelda totalitaarset ühiskonda, siis selge see, et valikuvõimalus oli suht nullilähedale. Noh, tänapäeval siiski vist veidi üle nulli. Nii optimistlikult võttes.

Tähendab, spekuleerisin natuke. Samas olukorras ise ilmselt oleksin ikkagi valinud selle hmm, röövlipealiku. Kui niimoodi oleks see tala ette pandud. Kuid, samas ei oleks olnud see variant. Ellujäämise seisukohalt. Kutsikal (tüdruku kihlatul, üliku pojal) paraku oli rohkem õigusi ja suurem seljatagune. Martin oleks nii või naa oma pandega kaotajaks jäänud. Kahjuks.

Ja kas tüdruk valetas, et hoolib Martinist? Ei, ei valetanud. Sest ta ei suutnud teda tappa, isegi kui ta oleks saanud. Ta jättis Martinile ka siis võimaluse, kui see oli raevu- ja kibedusehoos tüdrukut üritanud kägistada. Ei, see ei ole kristlik halastus. On armastus. Ja siin tekib küsimus, et kuidas on võimalik kahte meest sama kirega armastada? Ma ei tea. Võibolla on..