Hülgepäev

Hülgepäev osutus üle ootuste heaks.
Õigemini, kuna mind on vallanud üleüldine apateia ja väljapääsu esialgu ei näe, siis vähemalt natuke suutsid need võluvad olendid mind vaimsest tardumusest raputada.

Väike ülevaade tuleviku tarbeks, et päriselt ära ei unustaks.
Eesti aladel on kahte sorti hülgeid. Need on viigerhülged ja hallhülged. Viigrid elavad peamiselt lahtedes, Vilsandi ümbrust asustavad aga hallhülged.
Isahülged, maimäleta, kas hallid või viigrid, suudavad sukelduda üle 80 meetri, et toitu otsida ja võivad jääda kuni veerand tunniks vee alla. Kuidas hüljes peab vastu sukeldumisel? Ei ole tal ju lõpuseid. Nõndaviisi, et lihastes ja veres on hapnikku siduv aine. Kõige sügavam sukeldumine on olnud 128 meetrit, kuid see on ka Läänemere sügavike lagi. Sukelduvad nad peamiselt suve alguses, hiljem on loomad nii täissöönud, et augustis ei viitsi suurt sukelduda ja kogunevad rannikule selle asemel. Oktoobris hakkavad vaikselt mere poole tagasi liikuma.
Hallhüljestel ei ole ühtset mustrit, nende täpid on sama head isiku identifitseerimisvahendid kui inimesel sõrmejälg. Ei ole ühtegi täiesti kattuvat mustrit. Muster kujuneb välja 3-4 eluaastaks.
Emahüljes valib välja isase, kes on väärt tema lapsukese sigitajaks olema, mitte vastupidi. Suguküpseks saavad 4-7 aastaselt, tiinus kestab 11 kuud ja pärast seda söödetakse lapsukesele iga päev kuskil 20 kilo juurde, et pärast vabaneda temast. Emahüljes lahkub siis, kui näeb, et laps on piisavalt suur ja tema ise nagu vare pojakese kõrval, kuskil kuu aega vist? Pojad kestavad kuu aega selle nuumamise tulemusena, selle aja jooksul peavad nad õppima sukelduma ja sööma kala. Reeglina õpivadki.
Ainsaks looduslikuks ohuks siinmail hüljestele on hundid, teisi elukaid ründavad nad ise, kui märkavad. Nad on loomult uudishimulikud ja tulevad kära peale välja, aga see uudishimu kestab reeglina veerand tundi.
Miks hallhüljes tuleb just Läänemerre?, miks tulevad nad siia, et poegi ilmale tuua? Ilmselt on siin head tingimused ellujäämiseks.
Viigrid kogunevad kommuunidesse, hallhülged ei kogune. Viigrid on paiksed ja ei rända, kuid hallhüljesele on terve Läänemeri nagu kodubassein.