teisipäev, märts 28, 2006

Kiri urrile

Kallis kahvatusinine urr
jäistel vetel hiilija
kuuled
majakas plagistab ripsmetelt lund
tule ja istu soojale talvele
kevad on külm ja kole
tali soe ja pehme
tule, sina suur ja võimas
vaata kui soe ja pehme on hang
tule urr.

___
Masendav, ma olen ikka veel ülal. Ja kirjutan lollusi :S Vähe sellest, mõtlen ka. Lootusetuid mõtteid unenägudest ja valgetest luikedest, kevadest. Inimene on veider loom. Milleks on tal vaja ennast koormata tarbetu ballastiga. Unelmatega. Tarbetu inimene, kusjuures, ma ei ole kindel, kas inimene.. aga tarbetu kindlasti.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

See on sinu ilusaim luuletus. :)