teisipäev, aprill 04, 2006

Kevadest

kirjutan kunagi hiljem. Tahaks, aga süda läigib kergelt, ja siis ei ole see jutt kah õige. Tahtsin öelda ainult seda, et varakevad, just see, mis nüüd äsja algas ja kestab, kuni lehed on poolenisti lahti koorunud, on kõige-kõige lemmikum aastaaeg. On värske, on lubadusi täis, kõik võimalused siristavad lindude häälel ja vesi kraavis hoiab mažoorset tooni. Lihtsalt võrratu.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

kui läigib veel kergelt siis naudi seda nii kaua kui antakse :P (räägib omadest mitte just tagasihoidlikest kogemustest)

Morgie ütles ...

paras, paras, lõpuks on see käes :P
teglt on iivelduse mõte imelihtne - hoia eemale sellest, mis võib kahjustada. Iiveldus, suurenenud lõhnatundlikkus ja isud ning vastumeelsused. Ja kõik muu.
Rasedus on suur seiklus läbi enesetaju tundmatute dzunglite.