Nu pagana pagan, kui käsikirju lugesin, olin pärast seda nii sodi, et ei suutnud midagi kirjutada, kohendasin vaid kirjutatut ja mõtlesin välja suht vettpidava struktuuri. Ilmselt mõni asi veel muutub, aga põhiline on selge, et kuidas ja mida. Käisime täna linna RK-s, Jyrka sai lugejaks ja laenutas mulle Voldemar Ilja hernhuutluse käsitlused ning midagi Aino Kaldast ja Andres Kirjamägi pisikse raamatu prohvustest.Siis peetisin pastoraadis sekretäri, kes ühendas mind kohaliku arhivaariga. See lubas teha, mis suudab, ehk veel leiab üles tolle järglased, kelle käes on Aleksander Toomi biograafia. Erilist lootust muidugi pole. Kaks sõda ju üle käinud...
Siis shoppasime Jyrka kingituseks sanga. Juhhuuu! Ma saan lõpuks ometi peale aastaid tühjust kuulata oma vanu armsaid kassette.. Ongi meelest läinud. Panin Tuksami kohe peale ning nüüd jõudsin «om mai padme om» ini. Jube mõnus. Aga töötujule see nüüd kuidagi kaasa ei aita... Seda enam, et alles tunni aja eest lahkusid mu emps ja Anneli. Tema ka üks väheseid haruldusi, keda võin siinmail oma sõbraks pidada.Täitsa vahva oli. Söömise käigus saime valmis ka kalasalatiga. Tundus, et see maitses :)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Kalasalat oli hea ning soomlaste bibliograafiat uurides avastasin, et selles Aino Kallase köites on vähemasti üks fantasytekst ka... kasud seega kahepoolsed.
Postita kommentaar