Niisiis, kuna täna mul ei olnud kedagi vaja valvata ehk majas olla ja keegi ei muretse ka, et kavatsen külma käes matkata paar tundi, siis varustasin ennast pläskutäie metaxaga ja rändasin mere äärde:)
Meri on päriskodu.
Päriskodu juures on hea. Teate küll seda kodulaulu: kodu see on imeline-tavaline paik. Jah, see ta on. Isegi jäätunud peast.
Ning: kui sind on tabanud mure, on kodu see, on kodu see, kuhu ikka leiad tee.. Ja nii ma siis läksingi.. korraks koju. Et mure eest natukeseks pageda.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
Pea vastu. :)
Pean pidama... Hiljem läheb mind ehk veel vaja. Kui närvid pole lõpuni ära...
Metaxa... see ju mingi kange uimastav jook... vaata ette...
Kaalusin termosego teed või kohvi, a siis mõtlesin, et ei viitsi tassida nii suurt asja. Seda enam, et majapidamises ei ole ühtegi väikest seljakotti enam. Ja käe otsas 6 kilti sinna ja 6 tagasi ei viitsind tassida.
Paar lonku metaxat annab sooja.
Postita kommentaar