Neljapäev, veebruar 04, 2010

Elame üle ehk sellegi talve

Ärapõlatud lugu, aga las olla siis siin:

Vahepealsed soojad talved on harjutanud eestlased, eriti kinnisvaraga tegelevad inimesed mõtlema, et tegelikult pole siin laiuskraadil vaja torusid soojustada, pole vaja ehitada korralikke maju, pole vaja mõelda korralikule küttepuude varule ega ka elektrikulule. Müüme aga pealegi hingehinna eest odavalt ehitatud kübrokist hütte ja kõigil on hea meel. Või õigemini küll müüjal, ostjaga ei arvesta juba ammu enam keegi. Tänavune külm aga tuletas taaskord meelde, et elame siiski põhjamaal ning lumerohke talv ei ole maailma lõpp. Või siiski?

Kuidas muidu seletada jutte sellest, et tegu on ebatavalise ja -korralise olukorraga, need ja need aparaadid-masinad on tööst maha võetud või hoopis ära müüdud, seda, et kui veel lund tuleb (ikka tuleb, sest ega tali taeva jää, eriti veebruarikuus), peab kuidagi organiseerima abi, et lund ära vedada? Lund võiks ju vedada, valmisolek on olemas, aga kes maksab ja palju? Eriti praegusel ajal. Masu jutt on kõiki ära tüüdanud, veel enam, näib olevat lausa halb toon ja maitsetus seda sõna suu sisse võtta, aga paraku ei saa sellest üle ega ümber.

Kinkis valitsus masu, polnud ka ilmataat kade – andis korraliku ja krõbeda talve. Ja nende kahe vallaslaps on väiksemat sorti katastroof? Torud külmuvad, akendel õitsevad jäälilled, liigsest kütmisest lähevad ahjud katki ja majad põlevad maha, prügilaelanikest ei taha mõeldagi... vaid küttepuudega kaubitsejad on haljal oksal. Lausa nii haljal, et ei arvesta ostja soovidega, vaid toovad ahjukütet sel ajal, mil neile pähe tuleb puude järgi metsa minna. Ja kui lõpuks saabub soovitud kaks ruumi puid, on ostjal vappekülm ning kõrvad kisuvad vägisi roosaks. Saba võib kah taha kasvada ja rõnga minna. Ei see siga ruiga tulles.

Nali naljaks, roosilist ei ole majandusliku külje pealt ses külmas ajas midagi, pigem proosalist. Küll aga pakub tänavune krõbedus hulganisti silmailu ja talverõõme. Eriti sportliku ellusuhtumisega inimestele, sest isegi need, kel pole enam suuski ega kelku-uiske vanast ajast (no siis, kui ikka talv kestis vähemalt kuu aega) alles, mõtlevad salamisi nende abivahendite soetamisele. Ja kui raha napib, saab osta ju kasutatud kraami. Ega asjad seepärast viletsamad ole, et keegi enne sind neid pruukinud on. Peaasi, et kasutamiskõlblad ja näevad enam-vähem välja.

Ilmselt kasutavad ka kõik pildistamishuvilised olukorda ning teevad mitme talve jagu pilte valmis. Ei või ju iial teada, millal taaskord jõuab siia saarele hingematvalt kaunis talveilm. Nii päevasel-õhtusel-öisel kui hommikusel ajal. Need viimased on kohe eriti ilusad, lumi sädeleb kuuvalguses ning hommik maalib habras-kahvatud heleroosad joomed taevasse. Ilu oma karmis ja neitsilikkus eheduses on avatud igaühele, kel jaksu-aega-tahtmist seda märgata ja hinnata. Võibolla isegi kuulata. Sest vaikus ju helisevat... Muuseas, on olemas selline projekt, mis kannab nime "Talvekoidik". Avastasin, et muusika plaadilt "Silent reflections" sobib väga hästi hommikuseks tööleminekuks, just siis, kui oled suutnud rammida auto läbi lume sellest kitsast kohast, mille "teeröövlid" armulikult on alles jätnud. Ja olenemata ilmast.

Vahet pole, kas sajab tormiga pooleks lund, päike paistab läbi paksude pilvekardinate või paneb sinitaevast kollase tulekerana lume hinnalise esemena särama, ilus on ikka. Märgata talvist ilma-olu, kuulata vaikuse peegeldumist teele kaardunud lumisel teeoksal ning vastu esiklaasi tormavat lund... Hoolimata kõigest – sellest, et teed on nii mõnigi kord nii paksu lumevaiba all, et raske on eristada, kust see sõidetav pind õieti läheb, sellest, et ristmikud on nühitud litslibedaks ning sellestki, et linna väiksemad tänavad muutuvad pärast korralikku lumetuisku sõidetamatuks...

Külm talv ennustavat sooja ja päikeseküllast suve. Kui see vähegi tõele vastab, siis tuleb lihtsalt see talv üle elada, ikka selleks, et keset suvist päikeselõõska igatseda varjulist kohta ning jahedat vett. Isegi lumi poleks siis liiast... Jääd pruukida ju kõiksugu plantaatorite jookidesse kõlbab, miks mitte siis ehedat lund. Metro Luminali sõnadega: "Elame üle ehk sellegi talve." (See on mu hing)