Siili matused

Liiga sagedased on need surmad. Loomade surmad... Ja iga kord, kui ma näen maanteel süüdimatult alla aetud looma, tõstan ta teepervele. Alles hiljuti oli see Kiska-näoga kass Viidu teel, kaks päeva tagasi aga seesama siilike, kes tõi naeratuse mu silmi. Sibas teine asjalikult õues edasi-tagasi..
Kaks päeva tagasi aga otsustas ta teed ületada. Miski jõhker kaupmehevaist pani mu esivanemad kunagi siia, kolme tee ristile maja ehitama. Tõsi, siis ei olnud Lümanda selline rallimise koht. Ei sõidetud kummide vilinal läbi aleviku nagu nüüd. Ja siil... ei jõudnud üle laia tee. Leidsin ta alles jahtumata surnukeha, veri polnud hüübinud ega midagi, kuskil nelja ajal öösel. Sel ajal on juba piisavalt valge ja siil ei tule just ootamatult. Ei, ta vudib autojuhi jaoks küllalt aeglaselt, et teda märgata. Ma näen oravaidki vahel teel. Piisavalt väikesed, aga väga väledad.
Põhjus aga, miks ma koeraga kell neli läksin nuuskimisretkele, oli selles, et tavalisel retke ajal kihutasid mööda küla ringi ilmselgelt pidu panevad klutid. Ja ma kartsin oma väikeste loomade pärast. Sest ega ma siis vana koeraga üksi lähe, kaasas on alati ka üks või kaks kassi. Neile lihtsalt meeldivad need väiksed jalutuskäigud... Nii ma ajasin oma väiksed loomad teelt minema... aga siili ma ei saa ju ajada. Ei teadnud ajada.
Matsin ta kirsipuu alla, teiste väikeste loomade seltsi. "Pet samatary". Ja kirjutasin.
____

harva
aga siiski näen kenasid unenägusid
kus kassid ratsutavad siilide
seljas ja naine katsub
mehe
jalge vahel põrisevat tsiklit

harva
aga liigagi ilmsi tõstan teepervele
kasside-siilide veel jahtumata
kehasid ja öösid valvav
telekas
näitab mootorsaega elukaid

harva
sajab vikerkaarevärvilist sooja vihma
nii unes kui ilmsi

Seakari, ma ütlen

Enne kui ma vihast lõhki lähen, tahan rääkida mustast koerast. Lümanda mustast koerast, kelle omanik joob ja tal pole endal toidurahagi, koerale kuluvast rääkimata. Sestap hakkasime talle süüa andma ja sisuliselt on ta meie loom.
Nüüd aga vallavalitsus tahab ta maha tappa. Kus olid nende silmad siis, kui loom nälgis? Keegi midagi ette ei võtnud, aga kui vaja tappa, laseme aga käia. Anname ametnikele kinga ning tapame loomi. Ja kaitseme "kodutuid" lapsi, kes ei oska öisel ajal toas olla, vaid kolistavad küla vahel ringi. Ja mitte ainult... Välja pressida oskavad nad ka ja küla vahel kummide vilinal kihutada. Kaitsekilp on neil hea.

Jah, võibolla tuleks ta kinni panna, aga mismoodi ma panen kinni vana looma, kes sisuliselt terve elu on harjunud vabalt liikuma?

Tavaliselt vingerdan ma lubadustest välja, aga ühte ma luban: kui keegi sellele loomale peaks midagi tegema, siis ma tean väga täpselt, kelle poole näpuga näidata ja kelle pläkk üles korjata ja pressi paisata.

Urra blogispordile.

Californication on endiselt hea. Paljude heade asjade seas nautisin blogimise mõnitamist. Peamisega Nõus.

Ses osas, et mida kuradit? Blogi on ajakirjandus? Mis otsast? Ja miks peaks olema blogi päevakajaline? Samas tundub, et just sellised pluss seks pluss tehnopedendus ruulivad. WTF ühesõnaga, rõvedusi kasutades rõveduste kohta.
Blogi on väärtuslik vaid siis, kui see on päevakajaline. Hahaa :D kiibistaks siis kõik inimesed ära, tooks ulme maa peale ehk siis saaks inimesed otse veenidesse kõiksugu infi.
Ei sekunditki enam paberväljaannetele, ei ole vaja ka rohmakat klaverit ega kuvarit lauale. Missasja, kõik otse ajju. Puhas ja puhastamata infoloba. Otse verre.

Ha!

Kui inimesel on vaenlasi, siis ta on elus. Mul on heameel deklareerida, et avastasin ühe ja vägagi jõulise vaenaja. Meil on see vastastikune, teate küll.
/miks see küll mulle nalja teeb? :D/

Muidu panin pange ühe looga, sest mainäind, et see on uudistes. Nojah, ikkagi on hea OSi süsteem. Lehed seinal ja siis kohe näha, mis kus on. Ei teki segadust ega midagi.
A nüüd hakkan tööle.

Aijaa, filmid saabusid. Logistasin just autoga sellel teelõigul, mis on mõeldud neerude põrutamiseks ning autode lõhkumiseks, kui helistas Jyrka ja teatas et Serenity, Californication ja Dresdeni toimikud on saabunud.
Ühesõnaga, pidu, pidu!

Käisin Pärnus

traditsioonilisel üritusel, ehk Irene sünnal. Mida Jyrka jätkuvalt ja ekslikult läbuks kutsub. Aksi üritamisest hoolimata. Traditsiooniliselt käisime ka Kivisildnikul külas, intelligentset seltskonda nautimas.

Ebatraditsiooniliselt ekslesin laupäeval Miskil Seletamatul Põhjusel Riia maanteele ja nägin keset teed vedelevat kassilaipa. Soe ja pehme, veri ei olnud veel hüübinud, silm peast väljas. Ma seisin kõigepealt ta juurde, et keegi ei sõidaks tast veelkord üle, ja autovabal hetkel korjasin looma üles ja panin kõnnitee serva. Kõik, mida ma sain tema heaks teha. Jätsin hüvasti, paidega. Noor kass oli, nii 8-9 kuud vana, ilmselt kodust lahti pääsend, rõõmsalt maailma avastanud, ja.. edukalt. Sest uue maailma ta ju avastaski.

Ahjaa, see artikkel. Keegi ei mölise, kellelegi ei lähe korda ...
Tõsielumäng: jää maal ellu

(algust vaata rivitult)

Liiga intrigeeriv siiski, et tähelepanuta täitsa teema jätta.
...
ühegi lohvat särki ei saa selga panna, sest siis olen konkreetselt pakk, lühike tümikas. Mis sest, et hoolimata kõigist söömisalastest pingutustest on talje täitsa omal kohal. Ja sellest, et ple tegelt ee.. "ritsikaid" väga vaja. Ainult ses mõttes, et riietega on ilusam. Muidu on ju napakalt ebaproportsionaalne. Umbes samamoodi, nagu on ebaproportsionaalsed kõrge.. pissimisega olendid. Ühtviisi kole ikka.

Jajah, saite õigesti aru, mulle ka ei jõua kohale see meerikamaalt saabunud hullus. Ühesõnaga, mehed, kelle fetiš on seesamune, millest rivitu teema räägib, need võivad ennast põlema panna. Ja need, kelle ideaal on kätvoolki ebalased. :)

Ettepanek põhiseaduse muutmiseks

ehk
viivitamatult sisse viia kasside/koerte/üldse loomade piinamist nautivatele inimeste kohtlemiseks:

MAHALASKMISELE!
ilma kohtuta.

Rahvast niigi palju, las sureb.. :) Teised saavad rohkem ninaesist.