Neljapäev, september 25, 2008

Veidér wärk, igatahes

Alles see oli, kui kõik tundus pikkade miinusmärkidega, nüüd aga on asi nihkunud plussidesse.

Helistab üks tuttav advokaat, pakub tööd, õnneks küll mitte juriidilist. Saan kulkalt raha ning Janne kirjutab loo. Linnakunstnik astub läbi, toob valge kausta vahel tööd, mille ma täitsa kogemata vastu võtsin– ühe harrastusluuletaja värsid vajavad tuunimist. Siis astus eile sisse heatujuline linnateatri juht, näpus nimeline kutse esikale... A ma pole ju siin kultuuritoimetaja ega midagi, kuigi teen tema külgi praegu.
Hiljuti tegin otsingu, no oli aega ja ninatargutamist vaja, enda nimega ning avastasin oma tekste muusikalehekülgedel. Mina kui tuntuim muusikaarvustaja... (oijah, aga eks seisus ei anna häbeneda).
Veider värk igatahes.

Huvitav, millal ma nina ees pilvedelt asfalti maandun?

Laupäev, september 13, 2008

Esimene vasikas valmistub hüppeks

Jajah, ja reklaamgi tehtud:

Meie Maa ajakirjaniku luuletused saavad kaante vahele


Kulka otsustas mulle natuke raha anda. Ja Janne loo kirjutada. :)

Kolmapäev, september 03, 2008

Tere, siinpool Ene Kallas, ajalehest...

Ja nii olen ma aasta pea jagu helistanud paljudesse-paljudesse kohtadesse. Hiljuti oli see Oma Saar, nüüd on Meie Maa.
Kuidagi monotoonne eksole. Üks Saaremaa leht puha.

Tegelikult mõtlesin, et mida mu töökoha lauapealne on sisaldanud selle aja sees. Ajendiks ettevaatamatu sisselogimine dragon.ee-sse, ja teema mis näib olevat aeg-ajalt kuum.

Niisiis: peamiselt pliiatseid, pabereid, kustutuskummi, väikest arvutit, suurt arvutit, joonlauda, ajalehti (praegu on neid miskipärast kohe eriti palju), diktofoni, telefoni, prillitoosi, tassi (kus on aeg-ajalt kohv sees), Saaremaa kultuurikalendrit, metallist surnupealuu... ja ongi kõik. Kasse siin ple ja seega ka mitte karvu.