Sel aastal juuli moodi

Muusik

Ta seisab muusikat vaadates
näoga lava poole
aga ei märka
kuidas helid jooksevad viiuli keelte vahelt
välja selja taha
dr. martensitega tüdruku
seeliku alla

See tüdruk ei ole tema naine
ja laval ei ole kedagi.
Ta lihtsalt seisab ja vaatab.

Näeb vaid ennast.
___

Nojah. Folk seljatatud. Kui olin üksi, siis olin väga üksi, kui neid oli, siis oli neid palju, kellega oli taas tuttav meeldida. Kuigi aeg-ajalt jäi mulje, et mina ja mu haarem.. Õnneks seda muljet leevendasid üksikud meeldivad naissoost olendid, näiteks Triinu, Inwe ja Kuldmari.Ahjaa, muidugi, Ratkin, kes liitus meiega laupa öösel:)Ja kohvilauas Elanor.

Kõigepealt leidis mind üles Priit, kes teatas, et mind olla ta just otsinud. Hmm, kui tähelepanelik temast. Noh, ma pigistan silma kinni, et tegelt oli vaja kottide hoidlat ja öömaja. Ma olen lihtsalt nõnda lahke. ;)Ja edasi läks juba ladusamalt. Tuttavate mõttes. Kuigi paariga põrkusin juba neljapa öösel. Aga neid oli vähe ja nad kadusid kõik kuhugi.

Oijah, ja reede õhtul õnnestus mul nii põhjalikult jalad katki tantsida, et ohpuu ja co. möödus must kihutades, sellal kui ma arendasin võimalikku kiireimat tempot, mis võimaldas mul umbes poole tunniga 400 meetrit läbida...
Egas midagi, järgmine omik saapad jalga ei läinud ja nii ma tatsasin linna paljajalu, esimesse poodi, mis müüs jalanõusid. Tulemuseks olid mingid asjad, mis läksid jalga ja sai vähemalt longates liikuda. Täna tegin iluravi ehk lõikasin lilled pealt ja nii saan vähemalt kodus õues ilma alakata ringi patseerida...

Päkapikk viis mind ja üht ripakil sõpra Talina, okasroosike jäi edasi autosse ja mina teise päka ja Sassi juurde külla. Tekiila oli väga mõnus ;)

Jah, kohtume pealegi soojendamata tänaval
mu üleeilne kann õlut
sest õhust selgemat suitsu
puistas pärastlõunane kohting mu päikseprillide taha.

Kes teine söandaks raputada
ekskremente õnnena
ning pelk vari
tuvi lennust seisatas liikluse ristteel.
Olen abitu,
peatusin just su heleda maja ees
ja ei oska päikest välja lülitada.

Kann õlut ja kivihallid tänavad
seisavad ette heites.
Taha vaadates.
Kuid päikeseprillide taga on vaid stagnatsioon.

Jah, aga kohtume ikkagi, hoolimata päikesest, eks?


___

Nii. Käisin Tallinnas, Tartus, ja veelkord Tallinnas.
Tallinnas kohtusin ... jah, puhta headusega. Liiga palju päikest ja selgust. Valikuta selgust... Ootuspäraselt küll. Ja sõitsin Viimsisse, et vaadata üle Ungarist koju käima tulnud sõbranna ja tema kolm tirtsu :).

Siis sõitsin ühe Heli tirtsuga Tartu. Tartus kimasin läbi hansapäevade, nagu juba traditsiooniks on saanud. Ja maandusin Raja tänaval. Teise Krafinna juures. Omandasin aktiivselt sõna chillima. See sisaldas ohtralt ginne, siidreid, kasse ja vesipiipu :) Ning selliseid inimesi, kellega ma igapäev ei kohtu.
Pärast Raja tänavat Tiina juurde. Kahjuks olin pimedusega löödud, sest alles 10-11 tuli idee, et tahaks ka Leed näha :( Aga pimedusele aitasid jõudsalt kaasa üldine vesipiibust tingitud uimasus ja mõnus seltskond. Inwe liitus meiega Ristiisas, kus toodi mulle sibulalistega toit. Fui. Ja linna peal korjasime Meliani kampa. Teda näeb ka nagu päiksevarjutust.

Tagasi Tallinna jõudsin seetõttu, et kui ma katkiste valutavate jalgadega olin jõudnud ähkides pussikasse, teatas pussijuht ülbelt, et kohti ple, võttis miski mammi niisama peale ja veeres minema. Näitasin keskmist näppu ja ropendasin veidi. Nii valusad olid jalad ja magamata meel ei soosinud just leplikust. Korjasin ennast veidi aja pärast kokku ja läksin Talina pussi peale. Muidugi jäin just enne Talinat magama. Mängisin mõttega, et oi kui tore oleks Sassi näha, ja siis selgus, et Saaremaa puss oli ees. Nojah. Lasin siis end Saarele veeretada:)

Kuna elu on julm ja ebaõiglane jne, siis lähen Viljandi folgile. Ja olen seal kauem kui plaanisin. Seni veel ei tea, kuidas ööbin. Pakkumisi on tehtud:) Mitmeid sorte ja kõik hääd inimesed:) Näis. Niiet, kes iganes tahab näha Krafinnat elusast peast, tulge vaadake. Olen ikka veel olemas. Folgil näeme:)

Midagi ilusat. Võibolla.

Kui mõte mu pehme naha
pruunist varjust
teeb sust eremiidi jahedate linade
liivases meres
siis tule ja libista oma käsi
kergete lainete alla
et leida
mu kadakajuurtest rinnad ja pireti jalad
valgetest tiivalöökidest
kajavas lahes.

Luigelaulust mõtleme hiljem.
Ehk.

___

Meri keeb. Kalda äärest saab ainult läbi allikavee vette. Palavus kupatas ajud ilma tuleta potti ja nii nad podisevad. Isegi mõte hallide rakkude liigutamisest ajab higistama.
Oehh. Aga suitsuahju saime tööle ja omme saab vist lestasid :) Vääga mõnus.

Tekstid

Vikerkaar 6/2006.

Raamatukogus täitsa ise nägin. Leheärisse ei ole see number jõudnud. Asume ju väljaspool teeninduspiirkonda. Tea, kas saangi :( Või tuleb kasutada sõprade abistavat kätt.