Esmaspäev, oktoober 30, 2006

Massimõrvar


«See ei ole kass, see on massimõrvar!»

järjekordne karvane pisike olevus ukerdab märjas rohus. Kass patsutab olevust ja iga käpalöögi järel kostab ahastav piiks. Tuletab meelde meelde neid mänguasju, mida lapsukesed taovad. Noh, mänguasi ta ju on, kassi mänguasi. Kiidan kassi, ei tea mitmendat korda päevas, ja Põnn lööb rahulolevalt nurru ning tõmbab saba küsimärgina selja kohale looka . Aga kaua vaadata Põnni vägitegusid ei kannata, hale hakkab. Ainult aja küsimus, mil pisike ehmunud ja ilmselgelt surmasuus olevus tormab mu laiade püksisäärte varju..

Nüüd magab sõnnikuhaisune murdjapõnn õndsat und. Emps laotas täna sitta ja põnn muidugi käis uudistamas. Oleks ma samuti sitaga tegelenud, siis ei oleks hais ainus, mida välja kannatada.. Hoopis kraani all rabelev nördinud põnn ja pikad verised kriimud kätel ja mujalgi. Õnneks ema ei ole talle nii suur magnet. Selle eest tänagem :)

Esmaspäev, oktoober 16, 2006

Nirisen vihmapiiskade kaudu
suvelukkude taha
ja minuga imbub päikesekilde
aristotelese (silma)koopasse

ootama kojutulekut

varjudest.

_


Olid liiga kõrges hinnas
ei võinud sind endale lubada
patuga pooleks
arvutasin su piirväärtuse
ja kolme plekiga leping
vahest ootab meid
Peetruse auklikus taskus

Müüsin sind
elu eest ja mõistuse nimel
sest oled liiga kallis.

Sinna ja tagasi

Mis ma teinud olen, mis ma teinud olen...

Rasva kogunud, vaat mis. Millele tublisti aitas kaasa terve septembrikuu kestnud tohutu kurguvalu, millele lisandusid hiljem siis kuiv-krõbisev köha ja nohu ning hambaravi. Nohu ilustas nina piirkonda kõikvõimalike nahakahjustustega, suu ümbert hoolitses mu oma ema.. Siiani pole päris terveks saanud. Liiga väike suu.. Ja kõigele lisaks otsustas härra abikaas mind ravida jäätisedieediga. Nojah. Arvutage kilod välja eksole. Uskuge mind, te ei taha mind näha! Või kui hädasti vaja, siis tuleb korsett alla lükata ja paar-kolm päeva ilma söögita hoida.

Muidu käisin talinas ja pärnus. talinas siis aktsioon: sassi sünna ja kosmikud, pärnus irene sünna. Ja talinas siis ka ebm-tisko. Noh, tisko see oli.. Aga vähemalt sai Andersile tere öelda :)

Nüüd esitas franz küllakutse. Jeerum. Kiskjapõnn ei lase mind eriti magada öösel pärast kojutulekut, nõuab paid ja musi ja mida kõike veel. Ja kui ta tukkumast väsib, siis tahab mängida. Mäng käib ikka teki peal ja ümber voodi. Seekord langesid kõige suuremaks ohvriks Jyrka jalad. Põnn on usinalt küüsi ja hambaid vahepeal teritanud ja tema mäng võib lõppeda ohtra veritsusega.

Neljapäev, oktoober 05, 2006

Hommik

Ärkasin teadmisega, et viimaks on kõik paika loksunud. Võibolla tekitas unenägu sellise tunde. Lõpetatuse. Sest üle hulga aja tegin kõik õigesti. Uni ise polnd nagu miskit erilist, keskendus arcane-tornile ja kollidele, kellele tuli efektiivselt ots peale teha, kollid aga raiped said haavatuna põgenema. Jah, alati. Kuni viimase unenäoni. Kus väga lühikse ajaga suutsin kõik lõpule viia. Ja siis ärkasin. Ja ei suutnud magama jääda. Mina, kes olen vabalt võimeline 12-14 tundi maha magama, kui vähegi võimalust antakse...

Ja siis ma veetsin hommiku kohvi ja põnniga. Põnn ilmselgelt peab mind emaks või vanemaks kassiks. Sest ega teda naljalt maha ei raputa, ta peab olema kas ülieksaltee või üliunine, st. tavaliselt istub süles, magab kaisus või mängib ümber minu. Õnneks tundub jyrka talle rahu ise ja mõnikord, kui ma karmilt olen ta maha tõstnud, kui ta hoole ja armastusega oma saba mu süles püüab ja sellega seoses tekitab nahalisi vigastusi kätele, tukub jyrka juures. Või koera kaisus. Noh, koer ju meil ka selline, leebe ja tasane vanainimene...

___
Aga pmst, tekkis selline asi. Tänase hommikuga:

hommikune idüll

värske kohviaur
ehk kukkuvate õunte rabin
kui punane kass ja punane juuksekarv
tassis tassil
viie unetunni eest
lakkas vihm

ja tuvipaar põlenud korstna kõrval
puhastab sulgi.

Esmaspäev, oktoober 02, 2006

Deekin ja Liska- lemmikloomad mõlemad




Boss?
Jah, Deekin.
Kas boss luges Deekini raamatut: Hordes of Untertide? Deekin kirjutas pika eepilise loo bossist ja tema ustavast kooboldist kaaslasest, kes aina jooksis ja jooksis ja jooksis. Kunagi ei ratsutanud. Võib-olla järgmine kord? Boss?
__

Armas-armas-armas kooboldist vapper bard. Peaaegu sama armas kui Liska, kes püüdis 30. sept oma esimese hiire. Aplaus ja kiidunäu.