kolmapäev, juuli 16, 2008

Mu kõrgeaulisele tagumikule

anti jalaga perse.
Ilus ja kena.
Niiet olen 1. septembrist vallaline. Ilma kindla töökoha ja rahata. Ühesõnaga, kerjus. Nagu enne ajalehte. Seega taastus endine olukord.

Mhmh. Ja omme on ARKi eksam, millest ma suurejoonelist või tegelikult näruselt läbi põrun, sest ikka veel elan šoki järellainetuses. Ja ei suuda õppida.

Ja eriti suur aplaus läheb õigele ajastamisele. Hommikul öeldi töökoht üles (seati valikuta valiku ette) ja päeval tähistati sünnat. Nuta või naera.

Ja mille pärast..., mille kuradi pärast oli mul vaja öösiti töötada? Mille kuradi pärast rabelesin, et saada õiged inimesed õigel ajal kätte? Mille kuradi pärast püüdsin endast parimat anda?


Ps. Siin on õige koht kas pahasti ütlemiseks või lohutamiseks. Ühtmoodi võltsid mõlemad, aga ma vähemalt kaalun neid. Aga diplomaatia käigu kuradile.

Pps. mind rabasid täna ka muud asjad. Positiivsed. Näiteks Kipper tuli õnnitlema (mitte ei mäleta teda teiste sünnadel, aga viga võib olla minus), Evely oli valmis sõtta tormama, Rita kinnitas, et nii hea, et ma naiskodukaitsja olen, Pets ja Hendrik korjasid aasal mulle lilli... Eve ei uskunud uudist algul, Viktoriaga jagame sama saatust jne jne.

Ppps. olen jah persekukkund ajakirjanik, mis siis. Loodetavasti on kõigil oma tegudest hea meel.
Muidu ple ju mõtet, eksju ;)

laupäev, juuli 05, 2008

Juu Jääb - Lossipäev - Draakon

Mitte et ma kurdaks aga
viimased neli päeva olen püsti püsinud vaid tänu energiajookidele,
3 päeva olnud kodust ära - tööl -üritusel- tööl - üritusel- jne.

Ja üllatus, üllatus, mina, kes ma ple suurem asi jazzusõber, pigem selline keskaeglane jne. , tundsin ennast Nautsel eriti hästi ja suure kahjatsusega lahkusin igal õhtul veids varem kui tahtnuks ning laupäevase päeva veetsin linnas - lossipäeval ja Draakonil.
Lossipäevast lootsin paremat, aga kuna ma ei jõudnud türklasi vaatama, ilmselt jäingi päeva naelast ilma.
Draakoni lavastaja-poolne nägemus on nutikas ning vahva, aga väiksed näitlejad ei kandnud välja. Asi oli kaugelt näha toores.

Ühesõnaga, Juu Jääb on lihtsalt ... fiilinguga festival. Mhmh :)