Mul tuli lõpuks meelde diagnoos, et mis
siis viga on.
Selgus, et kõige vajalikumas kohas on anaeroobne keskkond, eesti keeli hapniku puudumine. Mis tekitab küsimuse, et miks ma siis ikka veel elus olen. Sest kui sellist laadi bakter satub organismi, see tapab. Päris kole surm, algab liikmete kangestumisega.
Millest ma järeldasin, et võin vabalt arendama hakata ebasurnute kultust e nekromongerina saatma vaimu enne välja, kui füüsise järgi tõmban.
Osaliselt seletab selline veider konditsioon ka räbalates poisi nägemise, üldse nägemise.
Hail ebasurmale :)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar