Mis maitse on alkoholil? :D

I tashte like Alcohol. Heh. Heh. I taste like beer. I like beer. Buy me a beer. I'm not drunk, I can drink plenty without... What was I saying? Beer. What Flavour Are You?

Autot tahan! Ja soengut

Ja kohe.
Töötuju ple, istun nagu kodutu toimetuses, ära minna ka ei saa. Nõme igatpidi. A võibolla siiski hakkan kirjutama. Tapamajast.
See selleks.
Käisin juuksuris, seal räägitakse nagu omainimesega, lähen fotostuudiost küsima midagi, ka seal ollakse nagu semu.
Mis toimub?

Ja üldse, pikki juukseid ei saa pesta väikses kraanikausis. No saab, aga kõige vähem karmilt väljendudes on see tüütu. Kurnav.
Kaks asja aitaks: dušš majja hankida (mis nõuab rohkem klotsi, kui aastaga teenin) või juuksed maha ajada. See viimane on natuke vähem kulukam. Ma ei suuda otsustada, kas poisipea või kleo või midagi kolmandat. Üldse on kolmedega raskusi. Sest ma ilmselt ei suuda juuksuri juures formuleerida lauseid nii, et ta saab neist sama moodi aru kui mina. Ja siil ei sobi siuksele paksule persoonile kui mina. Mis oleks ilmselt kõige normaalsem lahendus.
Ühesõnaga, abbi.

Veidér wärk, igatahes

Alles see oli, kui kõik tundus pikkade miinusmärkidega, nüüd aga on asi nihkunud plussidesse.

Helistab üks tuttav advokaat, pakub tööd, õnneks küll mitte juriidilist. Saan kulkalt raha ning Janne kirjutab loo. Linnakunstnik astub läbi, toob valge kausta vahel tööd, mille ma täitsa kogemata vastu võtsin– ühe harrastusluuletaja värsid vajavad tuunimist. Siis astus eile sisse heatujuline linnateatri juht, näpus nimeline kutse esikale... A ma pole ju siin kultuuritoimetaja ega midagi, kuigi teen tema külgi praegu.
Hiljuti tegin otsingu, no oli aega ja ninatargutamist vaja, enda nimega ning avastasin oma tekste muusikalehekülgedel. Mina kui tuntuim muusikaarvustaja... (oijah, aga eks seisus ei anna häbeneda).
Veider värk igatahes.

Huvitav, millal ma nina ees pilvedelt asfalti maandun?

Esimene vasikas valmistub hüppeks

Jajah, ja reklaamgi tehtud:

Meie Maa ajakirjaniku luuletused saavad kaante vahele

Kulka otsustas mulle natuke raha anda. Ja Janne loo kirjutada. :)

Tere, siinpool Ene Kallas, ajalehest...

Ja nii olen ma aasta pea jagu helistanud paljudesse-paljudesse kohtadesse. Hiljuti oli see Oma Saar, nüüd on Meie Maa.
Kuidagi monotoonne eksole. Üks Saaremaa leht puha.

Tegelikult mõtlesin, et mida mu töökoha lauapealne on sisaldanud selle aja sees. Ajendiks ettevaatamatu sisselogimine dragon.ee-sse, ja teema mis näib olevat aeg-ajalt kuum.

Niisiis: peamiselt pliiatseid, pabereid, kustutuskummi, väikest arvutit, suurt arvutit, joonlauda, ajalehti (praegu on neid miskipärast kohe eriti palju), diktofoni, telefoni, prillitoosi, tassi (kus on aeg-ajalt kohv sees), Saaremaa kultuurikalendrit, metallist surnupealuu... ja ongi kõik. Kasse siin ple ja seega ka mitte karvu.