kolmapäev, märts 09, 2005

Kiisu-miisu, Lilli-lolli ja toores kartul

Köögis tegutsev Ulmeguru on ahvatlus, vähemalt meie loomakestele. Ka siis, kui tegeletakse millegi nii ebaahvatlevaga kui on toores kartul. Vaatasin seda nalja ja soovitasin Jyrkal mitte kade olla. Lõikaski jupi kartulist, tegi selle omakorda pooleks ja pakkus mõlemale loomale. Koer vaatas ahnete silmadega kassi ette pandud tükikest ja lõmpsas oma juurika lõugade vahele. Kui see otsas, siis tormas kassist maha jäänud kartulitükikese juurde, kuid siis sai lollist meie lihasööja Lilli, kes vaatas juurikat nõutu näoga...

1 kommentaar:

Ulmeguru ütles ...

Tegelikult andsin ma kummalegi tüki kartulit, aga kass startis selle käe suunas, kus oli Lilli tükk. Koer vaatas, et kohe tuleb see hirmus kõuts ja võtab kõik omale ning seepeale tõmbas koer kartulitüki keelega klõmpsti suhu ning taandus seda kaugemale sööma. Kiska nuhatas aga temale pandud kartulitükki, tõstis saba püsti ning lahkus väärikalt. Ahne koeradaam oli selleks ajaks oma kartulitükiga ühele poole saanud ning läks siis seda kassi poolt ärapõlatut inspekteerima...