reede, oktoober 28, 2005

Intiimset

Oma meelest kukkus päris ästi peast välja...

Tolmunud riiulilt võtan ma end
Kahe sõrme vahele
Krutin pea otsast
Vaatan karedaid mõtteid
Koorin koored sibulalt
Näe pisarad voolavad
Sillerdavad väikesed joad
Tilguvad öömustadelt juustelt.
Roosade keermete vahelt
Leian arutu rõõmu
Millel ei olegi kohta.
Silmade tagant leian sinu silmad
Maailma täis tuld ja verd
Haldjaid ja loomade nahku.
Siis vaikselt tagasi panen
Pea ning elutu keha.
Sest muidu ei leia kallis sa eest
Ei haldjat ei loomade nahku
Kes veel keeraks pea tagasi
Vaatamaks keha ja elusat haldjat..

Kommentaare ei ole: