Meil on vana maja. Ja sama vana ahi. Ilus teine. Esinduslik ja puha. Kuid ajab ukse vahelt suitsu sisse. Mõnikord natuke, mõnikord natuke rohkem. Plaanisin isegi osta savisegu, ja praod kinni mätsida. Kuid siis vaatasin, et probleem on milleski muus. Kornstnapühkija kah kinnitas, et pigem on asi selles, et ahju on liiga palju sodi kogunenud sajandiga. Sellele aga lihtsalt niisama ligi ei saa, tuleb augud teha.
Eile sain korraliku vingumürgituse. Süda paha, vesi sirises silmist, meeletut valu ei maksa mainidagi, lõi palaviku üles. Andsin Jyrkale selle tegelase numbri, et las mehed omavahel arutavad. Mis mina jagan pottsepandusest. Noh, igatahes tuli kornstnapühkija täna kohale poole üheteistkümne paiku ja lahkus viiest. Tegi neli auku ahju, ammutas viis pangetäit prahti sealt. Ja kui see neetud asi peaks veel suitsu sisse ajama, siis kolin minema. Seniks, kuni saab uue ahju. Ei kannata sellist värki enam välja...
Noh, mis puutub sellesse, et pidin nagu tööd ka tegema, siis .. piinlik vaikus. Ja sellesse, et torumees pidi tulema... See aga tähendab, et vett ei ole ei õues ega toas. Elu on vabsee lill, raisk...
____
Testisin vibu, et kui kaugele ta siis ka kannatab noolt visata. Vastutuult ja peaaegu täies vinnas.. 100 meetrit. Ohhoo, ühesõnaga.
Ja larpile küll ei saa seda lasta, ta algne kiirus on ikka päris korralik. Tapan mõne soomustamata piiksu veel ära..
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
Meest siis pole majas? Jeebus-jeerum-jeebus!
Hmm:)
A sa küsi Jyrka käest, kas ta tunnistab ennast meheks;)
Ja mis sest kasu, kui siukseid tööriistu pole, ja tegu literaadiga...
Mina tunnistan end meheks küll ja ka targaks meheks... seega pole ma loll mees, kes kõike ise teeb ning peamiselt persse keerab...
Aruka inimese tunnus on ka see, et ta tajub ära oma kompetentsuse piirid...
Küsimus polegi käelises osavuses... on ikka vaja ka mõningaid teadmisi ja kogemusi, et leida saja-aasta vanusel ja seitsme lõõriga ahjul üles need lõõride kohad ning siis ka sinna õigesse kohta need augud teha.
Olen näinud piisavalt neid ahjusid ja pliite mida inimesed ise (või siis miskid naabrimehed mõttelise raha eest) on teinud... olen isegi püüdnud sellistest sooja kätte saada... mõni ei tõmba, mõnel puuduvad üldse lõõrid, mõnel jookseb kogu soe kohe korstnasse jne.
Isiklikult hindan tulemust ning endaga ühe katuse all ei soovi näha inimesi, kellel töö kui protsess on eesmärk omaette... noh, et lõputu remont ja lõputu katsetamine, et siis veerandsada aastat hiljem nentida, et see ahi juba täitsa tõmbab...
Eestimaa peal on mõned üksikud inimesed, kes võtavad kahhelahju potthaaval lahti ja siis uuesti üles laovad. Ühte neist ma isegi tean, aga tal ei ole kunagi aega.
Postita kommentaar