Ahhha!

Riskides sellega, et nüüd järgneb jälle rida anonüümseid karjeid, panen selle teksti ka siia üles. Enne, kui ta Keskmaalt ära koristatakse:

29. augustil võeti vastu paar põhimõttelist otsust. Need ei ole laiemale ringile küll avalikuks saanud, kuid käest kätte ringleb tekst järgmine:

Seoses 19.08 Kassinurmel toimunud intsidendiga võttis Keskmaa Nõukogu 29.08 toimunud koosolekul ühehäälselt vastu järgmise otsuse:

1. Rahuldada Krafinna lahkumisavaldus, kuna nimetatud isik ei ole käitunud Keskmaa Ordu Rüütlile vääriliselt.

2. Rahuldada Er-Murazori avaldus, kus ta loobub Suurmeistri kohast. Er-Murazor jätkab tegutsemist täieõigusliku Keskmaa Ordu Rüütlina ning uue identiteediga.

Kuna intsident toimus avalikkuse ees. Samuti suurem debatt dragoni ja ordu foorumites, ei näe põhjust, miks peaksid need kolm punkti saladuseks jääma. Lisaks ka mõned märkused ja kommentaarid. Punktide kaupa siis:

1. Rahuldada Krafinna lahkumisavaldus, kuna nimetatud isik ei ole käitunud Keskmaa Ordu Rüütlile vääriliselt.
Esmalt tsiteeriksin Krafinnat ennast, kuid suurem osa tema Kassinurme-teemalistest postitustest on PK foorumist koristatud. Mälu järgi kõlas see umbes nii, et tema ei aktsepteeri Ordut kui organisatsiooni. Kokkuvõtlikult on selle põhjuseks asjaolu, et ordu ei suuda/ei vaevu ühe oma liikme tegevust ordu korraldatud üritusel kontrolli all hoidma. Seega Krafinna EI OLE esitanud lahkumisavaldust.
Teiseks – Oletades, et Krafinna siiski kirjutas vabatahtlikult lahkumisavalduse. Kas keegi usub, et avaldusi tekst võiks ligikaudugi välja näha järgmine: “Palun mind Keskmaa Ordust välja arvata, kuna ma ei ole käitunud Keskmaa Ordu Rüütli vääriliselt.”? Austatud ordunõukogulased, teie organisatsioon läheneb juhtimiselt ja suhtumiselt ühele teisele Kesk~ nimetusega organisatsioonile.
Kolmandaks – Siililegi selge,et Krafinna ei soovi enam orduga tegemist teha. Selmet ta rahulikult nimekirjast kustutada, on siiski vaja veel kinniste uste taga näpuga näidata ja tänitada.

2. Rahuldada Er-Murazori avaldus, kus ta loobub Suurmeistri kohast. Er-Murazor jätkab tegutsemist täieõigusliku Keskmaa Ordu Rüütlina ning uue identiteediga.
Eelmise punkti taustal kargab muidugi eriti hästi silma, et Er-Murazor käitus järelikult Keskmaa Ordu Rüütli vääriliselt kui ennast täis jõi ja sigadusi korda saatis.
Uuest identiteedist. Raske öelda, mitmes see tal juba on. Viies vist. Pippin (ammu); Pallando; Finrod; Er; ja nüüd siis Ulrad. Veider, et asjaolu Murazori surmast ja Ulradi sunnist ka saladuses peetakse.

3. Johtuvalt üleastumise tõsidusest mitte lubada endisel Suurmeistril Er-Murazoril kuuluda ja saada valituks Keskmaa Nõukogusse ühe aastase perioodi jooksul.

Seda, et Murazor ennast ordu juhtimisest täielikult taandanud on, ei usu vist küll keegi. Muuseas küsimus, miks ei võiks Ordu koduleht kätkeda endas ka informatsiooni, et tegu on MTÜ-ga ja selle MTÜ põhikirja.

Heaküll, küsin veel, mis kurja Krafinna tegi, et ta ebaväärikas käitumises süüdi mõisteti? Avalikustas inetu vahejuhtumi? Kae kurja, pealekauba veel dragoni foorumis ja oma blogis ka? See on mõistetav, päris mitu kommentaari on ordufoorumist kadunud. Jäänud vaid see, kui ta kustutamist ise mainib. Ja millele Azhagal vastab, et ei kustutata siin midagi. Mõelgem ka sellele, et paljud drägunistid ka Kassinurmes käisid. Seega pole dragonis teema algatamine ka alusetu. Muuseas dragonis on mitmed erinevad kasutajad lugenud üles eri üritusi, kus sama isik purjus on. Masendav. Ehk hoopis reaalne üritusekeeld mitte formaalne karistus?

Ja kõigile selle plogi lugejatele imetlemiseks see siin:

Kuulates kuidas üks lehm nädalast nädalasse muudkui röögib tekib tahes tahtmata küsimus, et kus on veterinaari kõrvad ja silmad. Tehke talle siis vähemalt kunstseemendust kui muidu ei saa. Ja kui ikka ei aita, siis muidugi hädatapp. Muidu jääbki tõbrik röökima ja kuhu see siis kõlbab.

Eks kõla ilusti, suisa rüütellikult? Irw, irw, irw.

Fenomenaalne

Lihtsalt fenomenaalne, kuidas inimesed ei tee vahet moblal ja tavatelefonil. Iga jumala kord, kui mu kallil lähisugulasel on midagi ommikul vara (loe: siis kui ma veel unematiga miilustan), helistab ta harilikule telefonile. Tähendab see seda, et sombistunult kõnnin ma läbi kahe toa ja ainuke hääl, mida telefoni teen, on intelligentne onomatopoeetiline möhh.
Ning kui ma ennast vean tagasi voodi manu, tullakse ukse vahel ja hõigatakse reipa häälega, niiet maja kajab, mingi triviaalsus. Mille peale ma ebaadekvaatselt vastan mittetriviaalselt ning selle peale tuleb rida solvatud sõnu. Ning uksepaugutus ja lubadus mitte enam tulla. See päev. Hää, et niigi läks... Homme jälle.. Õuhh...

Taas ilusaks :)

Värvisin juukseid. Nagu ikka, igavene mökerdamine.
Ise olen rahul :) Taas on meie majas vaid ilusad asjad ;)

Ahjaa, keelasin anonüümsed kommid ära. Kaua võib. Kui on julgust kirjutada, siis võiks olla ka julgust alla kirjutada...

edit: vastu tulles üldsuse soovile, ma siiski ei keela kommisid. Küll aga kustutan neid, mis kannavad pealkirja anonüümne.

Organisatoorne loom

On olemas igasuguseid organisatoorseid rühmitusi, seltse, gruppe jne.

Olen nii igivana/noor, et mäletan veel sellist asja nagu pioneerid. Noh, lastele korraldati üritusi, viidi neid sastaavadesse, rahvast tantsima ja laulma, tehti laagreid, sunniti punarätti kandma, ma enam ei mäletagi, mis seal veel oli. Ja paariana koheldi neid, kes ei kuulunud pioneeride üllastesse ridadesse. Enamasti oli see seotud kuidagi usulise värgiga, ma ei tea, mina olin pioneer. Küll aga, kui hiljem saadi komm.noorteks, siis sellest ma keeldusin järsult. Ja ega keegi ei moosinud kah. Olin juba õrnas lapseeas kehtestanud ennast kui mittekaasajooksikut ning kui keegi astus mulle peale, astusin omal lapsekombel kaks või kolm korda vastu. Muidugi rumal protest, aga pani mõtlema. Näiteks valiti mind tagaselja kuskil rühmatöös osalema, ja tuldi siukse jutuga, et noh, sa oled nagunii nõus. Peedki ma olin. Ei läinud kohale ja kõik. Hiljem enam ei pandud.. sest võistkonnas mitteosalemine tähendas ka seda, et ma vedasin neid niiöelda alt. Sama moodi maksin kätte, kui mingil orienteerumisvõistlusel oleks meie klass tulnud esikohale. Olin viimane e. ankur. Nad lootsid mu kiiretele jalgadele. Aga kuna eelnenud oli mingi arusaamatus, milles süüdistati ja karistati mind, aga tõesti-tõesti ei olnud ma vastutav, siis maksin kätte. Läksin kadakate vahele, et sealt välja ilmuda poole tunni pärast. Kui võistlus on juba otsustatud. Peevestid. Sama moodi maksin kätte ka kehalise kasvatuse õpetajale, kelle oli tore komme mõnitada neid, kes talle ei meeldinud. Muidugi ma ei meeldinud. Vaidlesin vastu ja ei teinud meelituste peale midagi. Ja klassis olin ma.. mmm väga eraldiseisev, sest juba lapsest peale oli mulle vastik ninnu-nännutamine ja varajane mehe-naise mängimine. Ning ma ei öelnud välja ei r ega s tähte ja mul puudus üks vanem. Väga taunitavad asjad, eks? Lapsed on julmad.. Aga kui õpetajad kardavad neid/ehk siis üritavad juhtoinastega hästi läbi saada ja talluvad vähemad jalgade alla? ja käituvad vastavalt klassis kehtestatud normidele? Jaa. Te mõelge selle peale... Kunagi ära süüdista kedagi ebaõiglaselt... Mu käitumishinne püsis koolis rahuldava ja hea vahel ema suureks meelehärmiks. Sest no mida teha vastuhakkava põnniga, kes ei hooli mitte millestki peale väärikuse ning võitleb selle ebaõigluse vastu, mis talle osaks saab? Ainus vahend oli käitumishinne. Ja raisk, nad said veel sellega hakkama, et ma poleks äärepealt saanud kooli, kuhu tahtsin, kirjutasid iseloomustusse: konfliktse iseloomuga. Äh. Tähendas see ainult seda, et ma ei lasknud endal talluda.

Hilisemas elus olen hoidunud igastest organisatsioonidest. Tõepoolest, isegi korpidest ja üliõpilasseltsidest hoidsin nagu katkust eemale, kuigi sealt oleks saanud tutvusi ja need oleks hiljem ära tasunud. Selle asemel eelistasin oma pungist sõbraga mööda Tartu tänavaid tuiata ning hulgaliselt lollusi teha. Ning hiljem, kui Matist sai Marilii, siis jäi ometi ju alles teisi sõpru, kellega oli tore aega veeta, õppida ning taijid teha. Igased organisatsioonid jäid tahaplaanile.

Uudishimust aetuna astusin siis ordusse. Minu puhul täiesti määrav asjaolu. Et mida krüptilist nad ka seal teevad, ja miks osa alasid on varjatud, ja miks inimestel, kes pole moded, on teistsugune värv jne. Nüüd on uudishimu täiel määral rahuldatud. Ja vabatahtlikult ei astu ma enam ühtegi organisatsiooni. Nad lihtsalt ei ole midagi, mis mind väga huvitaks. Oma asjad saan aetud nii ehk naa ka üksi või kaksi või kolmekesi pusides ning võimuvõitlused ja muud toredad asjad ei puutu minusse. Mängige ise oma liivakastimänge :)
Ahha, tuleb meelde, ulmeühingus ma ju olen. A see ei kohusta suurt millekski pea selle, et toetan eesti ulmekirjanduse arengut. Seda olen nõus passiivselt toetama küll. Kui keegi väga pinda käib, võin selle ju igal ajal üle parda saata, aga ulmet tuleb toetada :) Kasvõi niisama.

Argipäev

Argi-päev? Hargi-päev? Hargnev päev? Arg- päev?

Misasi on argipäev, tavaline päev? Kas sellist üldse olemas on? Kui on olemas, siis see on täna.

Päike tahab maha tappa, varjudes on külm, ja ühelt hauakivilt leidsin pealkirja: Ülgekütt. Perekond Ülgekütt. See pani fantaasia tööle, aga Abakukke ma siiski ei leidnud Kaarmalt. Peaks ühendust võtma kirikhärrade või koduloo-uurijatega. Mõlemal juhul ilmselt tupik. Sest kui kunagi Saaremaa arhiivis tuhlasin, avastasin eest tühjuse. Sama moodi oli ka rahvusraamatukoguga, Tartus aga oli midagi, selle peal ma parasiteeringi. Seega on vist saaremaalt uurimine tühi tuuletallamine, kuid proovida ju ometi võib.
Kõige tõenäolisemalt ma pean ikka selle retke ette võtma: Lümandast linna ja sealt Kaarmale, no mingi 40 kilti. Pole kõige ullem. Ja siis surnuaia risti-põiki läbi käima. Lootuses, et mingi kirjaräbal on kivil säilinud. Ka selles ei saa kindel olla. Aga jällegi, proovida võib :)

Ja haugun edasi. Sest midagi muud ma teha ju ei saa :)
Kes koeraks on sündinud, see haukuguuu...