neljapäev, oktoober 06, 2005

Paar tekkind luuletist

Kui liha su luudel
üdi kontides
veri soontes
peksleb öösiniste silmadega lind
hirm kaotada tuttavat
oma ja võõrast
hirm leida tuttavat
endist ja võõrikut
hirm leida uhiuus hirm
vaata kilavat naeru
kuula kohmakat ruttu
ning peleta minema
see öösiniste silmadega ilus lind
et elada
omada tuttavaid võõraid
endisi omasid uusi
nautida hirmutust
nautida armutust
loota armastust
uskuda paremust
tahta toredust
ihata elu ja elutust
olla elustus
olla alustus
enese loome
üdini elusus

____

Omapäi kõndiv kass
kui unustatud armastus
longib vilet lastes tänavail
saladused uste ja akende taga
kõikjal
roiskub ja tuhmub
kass raputab vurrudest purikaid
rehmab käpaga

Sealt ta läheb
mu unustatud armastus
selgete kollaste silmadega
koheva sabaga
seitse elu ikka veel ees
kui saladused enne sabast ei saa...

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Täiesti avaldamiskõlblised.

Taliesin ütles ...

Tead, selle kassiluuletusega tekkis kohene paralleel Don Juaniga.

Krafinna ütles ...

:D
Vahva.
tegelt oli küll midagi muud plaanis, aga et see assotsiatsioon ka :D

Anonüümne ütles ...

Hmh. Jajaa...

Miks mulle tundub, et Sulle võiks Jacques Prévèrt meeldida? Kyllap seepärast, et mulle meeldib. :)