Et algusesest peale kõik ausalt ära rääkida, tuleb nentida, et ommikuti olen kuri, tige, ja eranditult kõiki sõimav. Võib juhtuda muidugi säärane õnnetus, et mõnel koledal hommikul on tuju päikseline, seda aga juhtub haruharva.
No hästi, juhtus niimoodi, et meie äraolekul olid töömehed ennast hästi tundnud ja osa õuset üles kündnud, kaabli paigaldamise sildi all. No well, tehku, kui vaja, aga ärgu loopigu kive mööda aeda laiali.
Järgmisel ommikul oli Jyrkal pasanteeria kallal ja niisiis kolkisid need elektrikud nii kaua, kuni ma lõpuks silmad lahti sain ja vastu tuhisesin. Oma jao nad said igatahes kätte... Ega ma kade pole.
Ülejärgmine päev tulid nad majja ja üldse ümbruskonda vana elektrit maha võtma ja uut panema. Sellega seoses päev läbi see lihtsalt puudus. Kuna juhtus olema päiksepaisteline ja muidu lämmi ilm, lohistasin mati õue ja riietasin end trigesse. No mis sa ikka teed, kui igased tüübid mööda õues süüdimatult jooksevad...
Tõepoolest, igased tüübid, alates vanusest 11- maideagi. Oli tutipäev ja oh häda, oh õnnetust, veepumbad ju ei töötand. Jyrka leidis õuele minnes oma kümmnekond pasatskit meie kaevu kallalt. Need panid ummisjalu jooksu, nii kui nägid teda. Jyrka rahustas nad maha. Küsigu aga luba ja nad saavad vett nii palju kui tahavad. Uudis sellest levis üle terve küla laste kogukonna. Õues oli üks lakkamatu ristiretk veeallikale. Keerasin end natuke eemale ja jälgisin seda tsirkust huviga. Ning vahepeal lugesin Parfüümi. On ikka hää asi küll.. Kogu see silmade piinamise värk tasub ära. Ning räige ja maitsetu kujunduse elab ka üle.
Ristiretk meie kaevule lõppes sellega, et naaber ehk küla pood oli pahane. Lapsed olid terve poe-esise ja esiku vett täis pritsinud. Niisiis teatasime, et pidu läbi.
Elekter saabus ka umbes samal ajal. Ning kuuldused Asuja talu kurjast noorikust aga levisid. Hehee, olengi irmus kuri.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar