Uimane ja väsinud ma tänagi näin...

Jah, mulle meeldib, kui käib külalisi, eriti kui elada siukses pärapõrgus nagu meie praegu. Aga külalisi kuhjade kaupa ma siiski ei oodanud.
Kõigepealt Lee ja Krahv. Rõõm, rõõm. Vana tuttav ja üks parematest sõpradest on koos. Tulid tsikliga. Täna pressisin krahvilt välja lõbusõidu. Et võiksin rahus surra öeldes: olen sõitnud tsikliga.
Järgmisel päeval saabusid Eva ja Janno Kati ja Tommiga. Well. Kõik on hea, mõnus õhkkond jne. Siis aga helistas ema ja teatas, et mu vanim onupeog nisega on kohal. Eks nad siis külatsesid meid. Sest maja ju ei veni. Ja samal õhtul saabus Merlon.

Omme on oodata veel üht portsu külasid. Madis ja Heidi lastega. Lahe. Vast mahuvad nad kõik ikka ära, sest vihm ei jää mitte teps järgi...