neljapäev, mai 19, 2005

Berliin, Leipzig ehk treffamine vol.1

1. päev
Saabumine
Reis algas meil kahel siit Saaremaalt poole ühe paiku ja lõppes Berliinis pool kaksteist. Peatusime paljutõotava nimega hostelis «Die Fabrik». Esimene õhtu liikusime grupi mingi osaga edasi, õigemini, mööda tänavat tagasi india restosse, kus avastain enda jaoks suurepärase saksa dunkli- Jeveri. Vau! Aga see koht sulges ühest ja niisiis saime maja poolt imemaitsvad mango või virsikuliksid. Ning pärast seda ronisin ma hosteli wõrku. Op süsteem oli mingi imetabane x-p vanaema. Aru ei saand mitte muhvigi, ja otse kohtasid ei avanud. Kuni taipasin sisse toksida dragon.ee ning sealt edasi minna. Tõepoolest vinge asja on träguni moded kunagi üles pannud. Kummardus neile. Sel õhtul ei juhtunud midagi muud peale selle, et Madis unustas meile järgmise päeva kohtamise kellaaja edasi öelda.

2. päev
Berliin ja fetishipood
Niisiis laekusid poole üheteistkümne ajal meie kolmesse tuppa Madis, Krista ja co ning küsisid hämmastunult, et te ei olegi valmis. Pilgutasime omakorda silmi. Siis lepiti kokku kohtamine Brandenburgi väravate juures.
Niisiis, Berlin, Brandenburgen Tor. Sealt edasi läks teekond mõningate viivitustega X-tra-X-i ja teistesse fetishipoodidesse. Täitsa lõbus oli, kuid nagu hiljem selgus, olid nad peaaegu kogu oma parema träna treffenile vedanud. Ja ühes nägin ma sellist riideeset, mille eest oleks nõus väga palju olnud maksma. Nimelt tagi-mantel. Et mantel, aga seda sai teha tagiks ja vastupidi, ja nägi vääga hea välja. Ainuke miinus oli siis see, et vaatamata oma väiksusele ei lähe mul paljud asjad selga selgelt soo-omaste tunnuste ja laiade õlgade tõttu. Ja tegime avastuse, mis nagu tegelt ei olegi avastus, aga siiski, et gooti subkultuuris pead olema pikk ja peenike, suisa kondiklibu ning väljavenind liikmetega tegelinksi.
Too õhtu kolasime Jyrka ja Tiinaga ühes ilmatu suures raamatu- ja plaadipoes. Jyrka omandas Jacksoni varasema filmiloomingu, mis pealkirjale vaatamata oli ikkagi saksakeelne. Fui. Ja Firefly boxi. Müüdi ka Kieslowskyt, aga kuna ma ei valda ei prantsuse ega saksa keelt talutavalt, siis jäi ära. Ja saksa keelega oleks võind ju leppida, kui see poleks pealeloetud tekst.. Supakad on ikka tänuväärsed asjad...
õhtu päädis indu restoranis ning skoor oli mul 3-4 dunklit, ning üks liks lõpus. Sel õhtul oli irmus lõbus wõrgus liikuda, hea, et sain üldse klahvidele pihta ja otsest düsgraafiat ei tekitanud. Tekstid lõbustasid ja hämmastasid ilmselt paljusid tuttavaid. Njah. Järgmine omik enam nii lõbus ei olnud, kui mängisin mälumängu, et mis ma siis õieti kirjutasin. Ja järgi ei jõudnud ka vaadata, sest Leipzig ootas.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

P.S: it’s amusing how many misconceptions and preconceptions
there are about who and what I am. It’s funny hearing about what
people expect before they show up to these signings. I am certainly
not the tall, pale, spooky morpheus some of these people
come to see, and I’m not the psychotic moron others would
anticipate.

They seem so surprised when they see that I am, in fact, a
400 pound, 4 foot tall, halfway transsexual cowboy with 10
fingers on each foot. -Jhonen Vasquez

sigh...