Nad ütlevad, et mu silmad on ilusad.
Nad ütlevad, et võivad uppuda mu silmadesse. Et mereroheline meelitab, pruun muld soojendab, vihmapilved annavad elu ja kollases on kassiliku raugust.
Nad ei tea, et peavad kaasas kandma päästevesti, sapöörilabidat, tihedat keepi ja teravat pistoda. Et meres on karid, mullas on tõugud, pilvedest võib sadada rahet ning kass kõri rebida.
Nad ei tea, et silmad on surmavärvi. Kui nad teaksid, siis nad ei ütleks, et silmad on ilusad. Sest surmast ei tea keegi midagi, kõige rohkem saab öelda, et ta on. See aga hirmutab, teadmatus ja kontrollimatus. Nad ei tea, et silmad on elust tiined. Kui nad teaksid, siis nad ei usuks, kuigi näeksid. Nad ütlevad: ilusad silmad, millest on raske eemalduda, allikad, kuhu tullakse tagasi, või põgenetakse tagasi vaatamata. Kes kordki on vaadanud, ja näinud elu ja surma, näinud neid koos, jääb allika juurde. Ei põgene iial. Kas elab või sureb, allikaid vaadates või neist elades. Sest surm ja elu on lahutamatud. Sest silmad on ilusad seepärast, et neis on sünd, neis on lõpp.
6 kommentaari:
"Kes kordki on vaadanud, ja näinud elu ja surma, näinud neid koos, jääb allika juurde."
Kas see on nyyd propaganda? ;)
(Elu allikate indikaatoriks oli minu mäletamist mööda Kessu sink.)
Silmad, ilusad kui surm.
Jajah, oleme näinud.
Hii.
Tuuli Potik :)
"Sest silmad on ilusad seepärast, et neis on sünd, neis on lõpp."
Silmades on ka valu, viha, kadedus, vihkamine. Silmades peegeldub kõik hea ja kõik halb mis inimeses on. Kui me oskaksime vaid lugeda kõike seda mida ininmhinge peegel, silmad meile räägivad.
No kust see vaene hing kõik selle kadeduse, vihkamise ja muu luksuse võtab? Ei, Krafinna silmades neid kyll ei ole, tema omad on siirad ja selged kui ilmsyyta latsekesel.
Ma ei mõelnudki Krafinna silmi, vaid üldse inimeste omi. Vabandust, et ei väljendanud ennast enne õieti. :(((
Äh.
Lihtsalt veidrad mõtteuited, ei midagi muud. Ning defineerimatus. Vabalt võid ka nende silmade taha enda möelda ;)
Postita kommentaar