Vastused

Nojah, kunagi pidi see ju tulema.
Et mis loll depressiivne mm.. kirjutatu see kõik on.
Ei, asi ei ole kaugeltki nii hull.
Pigem.
Lahkelt jagan saasta välja.
Ning selle tulemusena hakkab mõistus tööle.
Enamasti.
Vähemalt on kõik palju selgem siis.

Emotsioon pressib mõistusele.
Nõuab kirurgilist sekkumist.
Minu väljund on kirjutamine.
Kui saaks, siis tantsiksin välja.
Mõnikord jooksen välja, mõnikord sõidan rattaga välja.
Jama.
Mõni laulab, teine joonistab, kolmas kihutab tsikliga...
Kuidas keegi.
Isegi juuakse.
Õlut näiteks.
Karjuda ju alati ei taha.
Milles süüdi on see, kelle peale karjutakse?
Aga ka seda juhtub.

Niiet pax mihi et gloria mundi. :)